1
Aga sel ajal pistis kuningas Heroodes käe mõnede külge kogudusest, et neile paha teha.
2
Ja ta tappis mõõgaga Jakoobuse, Johannese venna.
3
Ja nähes, et see oli juutidele meelt mööda, võttis ta ette vangistada ka Peetruse. Sel ajal olid parajasti hapnemata leibade pühad.
4
Ta võttis tema kinni ja heitis ta vangitorni ning andis tema nelja neljamehelise sõjameeste salga kätte hoida, kavatsedes teda pärast paasapüha tuua rahva ette.
5
Nii peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus tegi väsimata palvet Jumala poole tema eest.
6
Aga kui Heroodes tahtis teda tuua kohtu ette, magas Peetrus sel ööl kahe sõjamehe vahel kahe ahelaga seotult, ja vahid ukse ees valvasid vangihoonet.
7
Ja vaata, Issanda ingel seisis seal ja valgus paistis seal toas! Ja Ingel tõukas Peetruse külge, äratas ta üles ning ütles: "Tõuse usinasti üles!" Ja ta ahelad langesid käte ümbert maha.
8
Ja Ingel ütles talle: "Pane vöö vööle ja kingad jalga!" Tema tegi nõnda. Veel ta ütles talle: "Pane kuub selga ja tule mu järele!"
9
Ja ta tuli välja ja läks ta järele ega teadnud, et on ilmsi see, mis sünnib ingli kaudu, vaid mõtles nägevat nägemust.
10
Aga kui nad jõudsid mööda esimesest ja teisest vahist, tulid nad raudvärava ette, mis viis linna. See läks iseenesest neile lahti ja nad tulid välja ja läksid edasi üht uulitsat mööda. Ja Ingel lahkus äkitselt temast.
11
Kui siis Peetrus teadlikuks sai, ütles ta: "Nüüd ma tean tõesti, et Issand on läkitanud oma ingli ja on mind päästnud Heroodese käest ja kõigest, mida juuda rahvas ootas!"
12
Ja märgates, kus ta on, tuli ta Maarja, Johannese, teise nimega Markuse ema maja juure, kuhu mitmed olid kokku tulnud palvetama.
13
Ent kui Peetrus koputas jalgväravale, tuli tüdruk, nimega Roode, välja kuulatama.
14
Kui ta Peetruse hääle ära tundis, ei teinud ta väravat lahti rõõmu pärast, vaid jooksis sisse ja teatas, et Peetrus värava taga seisvat.
15
Nemad ütlesid talle: "Sa jampsid!" Aga tema tunnistas kindlasti, et see on nõnda. Nad ütlesid: "See on tema ingel!"
16
Aga Peetrus jäi veel koputama. Ja kui nad avasid, nägid nad teda ja ehmusid.
17
Siis ta viitas käega neile, et nad jääksid vait, ja jutustas neile, kuidas Issand ta oli vangihoonest välja viinud, ning ütles: "Kuulutage seda Jakoobusele ja vendadele!" Ja ta väljus ning läks teise paika.
18
Aga kui valgeks läks, ei olnud sõjameestel pisut muret sellest, mis Peetrusega oli sündinud.
19
Ja kui Heroodes teda otsis ega leidnud, laskis ta valvuritele kohut mõista ja käskis nad ära hukata. Ise ta läks siis Juudamaalt Kaisareasse ja viibis seal.
20
Heroodes aga kandis viha tüüroslaste ja siidonlaste vastu. Need tulid ühel meelel tema juure ja meelitasid Blastust, kuninga kambriülemat, ja palusid rahu. Sest nende maa sai oma toiduse kuninga maast.
21
Siis pani Heroodes määratud päeval kuninglikud riided selga ja istus kohtujärjele ja pidas neile kõnet;
22
aga rahvas kisendas: "See on Jumala, aga mitte inimese hääl!"
23
Aga sedamaid lõi teda Issanda ingel, sest et ta ei annud au Jumalale; ja ussid sõid ta ära ja ta heitis hinge.
24
Aga Jumala sõna kasvas ja levis.
25
Ja Barnabas ja Saulus tulid tagasi Jeruusalemast, kui nad olid täitnud oma ülesande, ning võtsid enestega ühes ka Johannese, keda hüüti lisanimega Markuseks.
