1
Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks Jeruusalemma.
2
Aga Jeruusalemas on Lambavärava ligi tiik, seda hüütakse heebrea keeli Betsataks. Sellel on viis võlvitud hoonet.
3
Neis lamas hulk haigeid, pimedaid, jalutumaid, kõhetuid, kes ootasid vee liikumist.
4
Sest aeg-ajalt tuli Ingel alla tiiki ja segas vett. Kes siis esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, olgu mis tahes haiguses ta oli.
5
Aga seal oli inimene, kes oli kolmkümmend kaheksa aastat haige olnud.
6
Kui Jeesus teda nägi seal lamavat ja teada sai, et ta juba kaua aega oli maas olnud, ütles ta talle: "Kas sa tahad terveks saada?"
7
Haige vastas temale: "Isand, mul ei ole seda inimest, kes mind aitaks tiiki, kui vett segatakse; seni, kui ma tulen, astub teine minu eel sisse!"
8
Jeesus ütles temale: "Tõuse üles, võta oma voodi ja kõnni!"
9
Ja inimene sai kohe terveks, võttis oma voodi ja kõndis! Aga see päev oli hingamispäev.
10
Siis ütlesid juudid sellele, kes oli terveks saanud: "Nüüd on hingamispäev, sul ei sobi voodit kanda!"
11
Tema vastas neile: "Kes mind terveks tegi, ütles mulle: Võta oma voodi ja kõnni!"
12
Nad küsisid temalt: "Kes on see Inimene, kes sulle ütles: Võta oma voodi ja kõnni?"
13
Aga tervekssaanu ei teadnud, kes ta on, sest Jeesus oli läinud kõrvale, seal paigas oleva rahva hulka.
14
Pärast seda leiab Jeesus tema pühakojast ja ütleb talle: "Vaata, sa oled terveks saanud, ära tee enam pattu, et sulle ei juhtuks midagi halvemat!"
15
Inimene läks ära ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, kes ta terveks tegi.
16
Ja sellepärast juudid kiusasid Jeesust taga, et ta seda oli teinud hingamispäeval.
17
Aga Jeesus kostis neile: "Minu Isa tegutseb tänini ja mina tegutsen!"
18
Sellepärast püüdsid nüüd juudid veel enam teda tappa, et ta mitte ainult ei olnud pannud mikski hingamispäeva, vaid oli ka ütelnud Jumala oma Isa olevat, tehes ennast Jumala sarnaseks.
19
Siis Jeesus vastas ning ütles neile: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, Poeg ei või iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida ta näeb Isa tegevat! Sest mida Isa teeb, seda teeb Poeg nõndasamuti.
20
Sest Isa armastab Poega ja näitab talle kõik, mida ta ise teeb, ja tahab temale näidata suuremaid tegusid kui need on, nõnda et te seda panete imeks.
21
Sest otsegu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.
22
Sest Isa ei mõista kohut kellegi üle, vaid kõik kohtu on ta annud poja kätte,
23
et kõik austaksid Poega, nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, see ei austa Isa, kes tema on läkitanud.
24
Tõesti, tõesti ma ütlen teile, kes minu sõna kuuleb ja usub seda, kes mind on läkitanud, sellel on igavene elu ja see ei tule mitte kohtu alla, vaid on surmast läinud elusse!
25
Tõesti, tõesti ma ütlen teile, tund tuleb ja on juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala poja häält, ja kes seda kuulevad, peavad elama!
26
Sest otsegu Isal on elu iseeneses, nõnda on ta annud ka pojale, et elu on temas eneses.
27
Ja ta on temale annud meelevalla ka kohut pidada, sellepärast et ta on Inimese Poeg.
28
Ärge pange seda imeks, sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält
29
ning tulevad välja need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.
30
Mina ei või iseenesest ühtki teha. Nagu ma kuulen, nõnda ma mõistan kohut ja minu otsus on õige, sest mina ei nõua oma tahtmist, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud.
31
Kui mina tunnistan iseenesest, siis ei ole mu tunnistus mitte tõsi.
32
On teine, kes minust tunnistab, ja ma tean, et see tunnistus, mida ta minust tunnistab, on tõsi.
33
Teie läkitasite Johannese juure ja tema andis tõele tunnistust.
34
Aga mina ei võta tunnistust inimeselt, vaid räägin seda, et teie saaksite õndsaks.
35
Tema oli küünal, mis põles ja paistis; aga teie tahtsite natuke aega ilutseda tema valguses.
36
Aga minul on suurem tunnistus kui Johannese oma, sest teod, mis Isa minule on annud, et ma need lõpetaksin, needsamad teod, mida ma teen, tunnistavad minust, et Isa mind on läkitanud.
37
Ja Isa, kes mind on läkitanud, see on tunnistanud minust. Teie ei ole iialgi kuulnud tema häält ega ole näinud tema nägu,
38
ega ole teil tema sõna püsivana teie sees, sest te ei usu teda, kelle tema on läkitanud.
39
Te uurite pühi kirju, sest te arvate enestel neis olevat igavese elu, ja need on, mis tunnistavad minust,
40
ja te ei taha tulla minu juure, et te saaksite elu.
41
Mina ei võta vastu austust inimestelt,
42
aga mina tunnen teid, et teil ei ole Jumala armastust iseenestes.
43
Mina olen tulnud oma Isa nimel, ja te ei võta mind vastu, kui teine tuleb iseenese nimel, tema te võtate vastu.
44
Kuidas te võite uskuda, kui te võtate austust vastu üksteiselt ega otsi seda austust, mis tuleb üksnes Jumalalt?
45
Ärge mõtelge, et mina kaebaksin teie peale Isa ees, on olemas, kes teie peale kaebab - Mooses, kelle peale te loodate.
46
Sest kui te usuksite Moosest, usuksite te ka mind; sest tema on kirjutanud minust.
47
Aga kui te tema kirju ei usu, kuidas te siis usuksite minu sõnu?"
