1
Ja hingamispäeval ta juhtus minema läbi viljapõldude; ja tema jüngrid katkusid päid, hõõrusid neid käte vahel ja sõid.
2
Ent mõningad variseridest ütlesid: "Miks te teete seda, mida hingamispäeval ei ole luba teha?"
3
Aga Jeesus vastas ning ütles neile: "Eks te ole seda lugenud, mida Taavet tegi, kui temal ja ta kaaslastel oli nälg,
4
kuidas ta läks Jumala kotta ja võttis vaateleivad, sõi ning andis ka oma kaaslasile, ehk küll neid ei olnud luba süüa muil kui üksnes preestritel!"
5
Ja ta ütles neile: "Inimese Poeg on hingamispäeva isand!"
6
Aga juhtus ühel teisel hingamispäeval, et ta läks kogudusekotta ja õpetas. Ja seal oli inimene, kelle parem käsi oli kuivanud.
7
Aga kirjatundjad ja variserid varitsesid teda, kas ta hingamispäeval peaks terveks tegema, et nad leiaksid kaebust tema peale.
8
Tema aga teadis nende mõtted ja ütles mehele, kellel oli kuivanud käsi: "Tõuse üles ja astu keskele!"Ja ta tõusis ja seisis seal.
9
Siis ütles Jeesus neile: "Ma küsin teilt: Kas hingamispäeval on luba teha head või kurja, hinge päästa või hukka saata?"
10
Ja ta vaatas ümber nende kõikide peale ja ütles mehele: "Siruta oma käsi!"Ja see tegi nõnda. Ja tema käsi sai jälle terveks.
11
Nemad aga sattusid meeletumasse vimma ja rääkisid üksteisega sellest, mida nad küll võiksid teha Jeesusele.
12
Neil päevil sündis ka, et ta läks välja mäele palvetama ja viibis kogu öö Jumala palumises.
13
Ja kui valgeks läks, kutsus ta oma jüngrid enese juure ja valis nende seast kaksteistkümmend, kelled ta nimetas ka apostliteks:
14
Siimona, keda ta nimetas ka Peetruseks, ja tema venna Andrease, Jakoobuse ja Johannese, Filippuse ja Bartolomeuse,
15
Matteuse ja Tooma, Jakoobuse, Alfeuse poja, ja Siimona, keda hüütakse Selooteseks,
16
ja Juuda, Jakoobuse poja, ja Juudas Iskarioti, kes sai äraandjaks.
17
Nendega ta astus alla ja jäi peatuma lagedale paigale; ja seal oli suur hulk tema jüngreid ja kogu Juudamaalt ja Jeruusalemast ning Tüürose ja Siidoni rannamaalt suur rahvakogu,
18
kes oli tulnud teda kuulama ja ennast laskma parandada oma haigustest. Ja ka need, keda rüvedad vaimud vaevasid, said terveks.
19
Ja kõik rahvas püüdis teda puudutada, sest vägi lähtus temast ja parandas kõik.
20
Ja tema tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles: "Õndsad olete, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik.
21
Õndsad teie, kelledel nüüd on nälg, sest teid peab toidetama. Õndsad teie, kes nüüd nutate, sest siis te naerate.
22
Õndsad olete, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid kogudusest välja heidavad ning laimavad ja teie nime kui paha nime hülgavad Inimese poja pärast.
23
Rõõmutsege sel päeval ja hüpake, sest vaata, teie palk on suur taevas! Tegid ju nõndasamuti prohvetitega nende isad.
24
Kuid häda teile rikastele! Sest teil on troost käes.
25
Häda teile, kes nüüd olete täidetud, sest teile tuleb nälg! Häda teile, kes nüüd naerate, sest te saate veel leinata ja nutta!
26
Häda teile, kui kõik inimesed teist räägivad head, sest nõndasamuti tegid nende isad valeprohvetitele!
27
Aga teile, kes kuulete, ütlen ma: Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad;
28
õnnistage neid, kes teid neavad; paluge nende eest, kes teid siunavad.
29
Kes sind lööb vastu kõrva, sellele paku ka teine; ja kes sult võtab kuue, sellele ära keela vammust.
30
Anna igaühele, kes sind palub, ja sellelt, kes võtab sinu oma, ära nõua tagasi.
31
Ja nõnda nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile.
32
Ja kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis tänu on teil sellest? Sest patusedki armastavad neid, kes neid armastavad.
33
Ja kui te teete head oma heategijaile, mis tänu on teil sellest? Sest patusedki teevad sedasama.
34
Ja kui te laenate neile, kelledelt te loodate tagasi saada, mis tänu on teil sellest? Patusedki laenavad patustele, et nad samavõrra saaksid tagasi.
35
Aga armastage oma vihamehi ja tehke head ja laenake ilma midagi selle vastu lootmata; siis teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on lahke ka tänamatute ja kurjade vastu.
36
Olge armulised, nõnda nagu teie Isa on armuline.
37
Ja ärge mõistke kohut, siis ei mõisteta ka teie üle kohut. Ärge mõistke hukka, siis ei mõisteta ka teid hukka. Andke andeks, siis antakse ka teile andeks.
38
Andke, siis antakse ka teile; hea, tuubitud ja raputatud ja kuhjaga mõõt antakse teie rüppe; sest sama mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse ka teile."
39
Aga ta ütles neile võrdumi: "Egas pime või pimedat talutada? Eks nad mõlemad kuku auku?
40
Ei ole õpilane ülem oma õpetajast, ent iga täiesti õpetatu on samasugune kui ta õpetaja.
41
Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki su omas silmas sa ei pane tähele?
42
Ehk kuidas sa võid ütelda oma vennale: Vend, lase ma tõmban pinnu sinu silmast! ja sa ise ei näe palki omas silmas? Sa silmakirjatseja! Tõmba esmalt palk omast silmast ja siis sa seletad pindu välja tõmmata oma venna silmast!
43
Sest ei ole head puud, mis kannaks halba vilja, ega jälle halba puud, mis kannaks head vilja.
44
Sest igat puud tuntakse tema viljast. Ei nopita ju viigimarju kibuvitsust ega korjata viinakobaraid ohakaist.
45
Hea inimene toob esile head oma südame heast tagavarast ja halb inimene toob esile halba oma südame halvast tagavarast. Sest mida süda täis, sellest suu räägib!
46
Aga miks te mind hüüate: Issand, Issand! ega tee, mida ma ütlen?
47
Igaüks, kes tuleb minu juure ja kuuleb mu sõnu ning teeb nende järele - ma näitan teile, kelle sarnane ta on.
48
Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas ja võttis sügavasse ning rajas tema aluse kaljule. Kui siis suurvesi tuli, murdus vool vastu seda maja ja ei suutnud seda kõigutada, sest see oli hästi ehitatud.
49
Aga kes kuuleb ega tee, see on inimese sarnane, kes maja rajas maa peale ilma aluseta; ja voolav vesi rõhus selle vastu ja see langes kohe kokku; ja selle maja varisemine oli suur!"
