1
Aga nädala esimesel päeval puhteajal läksid naised hauale, viies ühes lõhnarohud, mis nad olid valmistanud.
2
Ja nad leidsid kivi haualt ära veeretatud.
3
Siis nad läksid sisse, kuid ei leidnud mitte Issanda Jeesuse ihu.
4
Ja kui nad selle pärast kahevahel olid, vaata, siis seisis kaks meest nende kõrval säravais riideis!
5
Aga kui naised hakkasid kartma ja oma silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: "Miks te elavat otsite surnute juurest?
6
Tema ei ole siin, vaid on üles tõusnud! Tuletage meele, mis ta teile rääkis veel Galileas olles,
7
kui ta teile ütles, et Inimese Poeg antakse patuste inimeste kätte ja lüüakse risti ja kolmandal päeval ta tõuseb jälle üles!"
8
Siis nad tuletasid meele tema sõnad
9
ja läksid tagasi haua juurest ja kuulutasid seda kõike neile üheteistkümnele ja kõigile teistele.
10
Aga Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jakoobuse ema, ja teised nende kaaslased jutustasid seda apostlitele.
11
Ent need kõned olid nende meelest nagu tühi jutt ja nad ei uskunud naisi.
12
Aga Peetrus võttis kätte ja jooksis hauale. Ja kui ta kummargile sisse vaatas, nägi ta üksnes surnulinad maas olevat. Ja ta läks ära ja pani seda imeks, mis oli sündinud.
13
Ja vaata, kaks nende seast olid minemas selsamal päeval külasse, mis on ligi kuuskümmend vagu maad Jeruusalemast ja mille nimi on Emmaus.
14
Ja nad kõnelesid isekeskis kõigest, mis oli sündinud.
15
Ja nende kõneldes ja vaieldes lähenes ka Jeesus ise neile ja käis nendega.
16
Aga nende silmad peeti, nii et nad teda ei tunnud.
17
Ja ta ütles neile: "Mis kõned need on, mis te käies kõnelete isekeskis?" Siis nad seisatasid kurvanäolistena.
18
Aga teine, nimega Kleopas, vastas ning ütles temale: "Sinaks üksi elad kui võõras Jeruusalemas ega tea, mis neil päevil seal on sündinud?"
19
Ta küsis neilt: "Mis?" Aga nad ütlesid temale: "See, mis sündis Jeesus Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teolt ja sõnalt Jumala ja kõige rahva ees,
20
kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on annud ta surma mõista ja on ta risti löönud.
21
Ent meie lootsime tema olevat selle, kes Iisraeli rahva lunastab; aga peale selle kõige on täna kolmas päev, kui see sündis!
22
Ka mõned naised meie seast, kes puhteajal haual käisid, on meid ehmatanud:
23
kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad ja ütlesid endid näinud olevat ka inglite nägemust, kes ütlevad tema elavat!
24
Ja mõningad neist, kes olid meiega, läksid hauale ja leidsid nõnda olevat, nagu naised olid ütelnud; kuid teda ennast nad ei näinud!"
25
Tema ütles neile: "Oh te mõistmatumad ja südamest pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud!
26
Eks Kristus pidanud seda kannatama ja oma auhiilgusesse minema?"
27
Ja ta hakkas peale Moosesest ja kõigist prohveteist ja seletas neile, mis temast kõigis kirjades oli üteldud.
28
Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta enese eemale minema.
29
Ja nad käisid temale peale ning ütlesid: "Jää meie juure, sest õhtu jõuab ja päev veereb!" Ja tema läks sisse nende juure jääma.
30
Ja sündis, kui ta nendega lauas istus, et ta võttis leiva, õnnistas ja murdis ning andis neile.
31
Siis nende silmad läksid lahti ja nad tundsid tema ära! Ja tema kadus nende silmist.
32
Ja nad ütlesid üksteisele: "Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju seletas?"
33
Ja nad tõusid samal tunnil ja läksid tagasi Jeruusalemma ja leidsid koos olevat need üksteistkümmend ja kaaslased,
34
kes ütlesid: "Issand on tõesti üles tõusnud ja Siimonale ilmunud!"
35
Ja nemad ise jutustasid, mis teel oli sündinud ja kuidas nad tema olid leiva murdmisest ära tunnud.
36
Aga kui nad seda rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles neile: "Rahu olgu teile!"
37
Nemad kohkusid ja lõid kartma ning arvasid vaimu nägevat.
38
Ent tema ütles neile: "Miks te olete nii väga ehmunud? Ja mispärast tõuseb niisuguseid mõtteid teie südamest?
39
Vaadake mu käsi ja jalgu, et mina see olen! Katsuge mind kätega ja nähke, sest vaimul ei ole liha ega luid, nõnda nagu te näete minul olevat!"
40
Ja seda üteldes näitas ta neile oma käsi ja jalgu.
41
Aga kui nad rõõmu pärast veel ei uskunud ja imeks panid, ütles ta neile: "Kas teil on siin midagi süüa?"
42
Ja nad panid tema ette pala küpsetatud kala.
43
Ja tema võttis ja sõi nende ees.
44
Siis ta ütles neile: "Need on kõned, mis ma teile rääkisin veel teie juures olles; sest kõik peab täide minema, mis on kirjutatud minu kohta Moosese käsuõpetuses ja Prohveteis ja Lauludes!"
45
Siis ta avas nende mõistuse, nõnda et nad kirjadest aru said.
46
Ja ta ütles neile: "Nõnda on kirjutatud ja nõnda pidi Kristus kannatama ja surnuist üles tõusma kolmandal päeval,
47
ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andekssaamiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemast.
48
Teie olete nende asjade tunnistajad!
49
Ja vaata, mina läkitan teie peale oma Isa tõotuse! Ent teie jääge sellesse linna seni, kuni teid ehitakse väega kõrgest!"
50
Siis ta viis nad välja Betaania lähedale ja tõstis oma käed üles ja õnnistas neid.
51
Ja sündis, et ta neid õnnistades lahkus neist ja võeti üles taevasse.
52
Ja nemad kummardasid teda ning läksid tagasi Jeruusalemma suure rõõmuga
53
ja olid alati pühakojas, tänades Jumalat!
