1
Ja ühel päeval, kui ta pühakojas rahvast õpetas ja evangeeliumi kuulutas, tulid ülempreestrid ja kirjatundjad vanematega ta juure,
2
kõnetasid teda ning ütlesid: "Ütle meile, missuguse meelevallaga sa teed seda või kes on see, kes sulle selle meelevalla on annud?"
3
Tema kostis ning ütles neile: "Mina küsin ka teilt ühe asja; ütelge mulle:
4
Kas oli Johannese ristimine taevast või inimestest?"
5
Nemad pidasid nõu isekeskis, üteldes: "Kui me ütleme taevast, siis ta ütleb: Mispärast te ei ole siis teda uskunud?
6
Aga kui me ütleme inimestest, siis kõik rahvas viskab meid kividega, sest see on veendunud, et Johannes on prohvet!"
7
Nemad vastasid, et nad ei teadvat, kust.
8
Siis Jeesus ütles neile: "Ega minagi ütle teile, missuguse meelevallaga ma seda teen!"
9
Aga ta hakkas rääkima rahvale seda tähendamissõna: "Üks inimene istutas viinamäe ja andis selle rendile aednike kätte ning läks välismaale kauaks ajaks.
10
Ja parajal ajal ta läkitas sulase aednike juure, et nad temale annaksid viinamäe viljast. Aga aednikud peksid teda ja saatsid ta tühjalt minema.
11
Ja ta läkitas veel teise sulase. Aga nad peksid tedagi ja saatsid ta tühjalt minema.
12
Ja ta läkitas veel kolmanda. Aga nad haavasid ka seda ja tõukasid ta välja.
13
Siis ütles viinamäe isand: Mis ma pean tegema? ma läkitan oma armsa poja, vahest nad häbenevad teda!
14
Aga kui aednikud teda nägid, pidasid nad nõu isekeskis ning ütlesid: See on pärija. Tapame ta ära, et pärand saaks meile!
15
Ja nad tõukasid ta viinamäest välja ja tapsid ta ära. Mis teeb nüüd viinamäe isand nendega?
16
Ta tuleb ja hukkab need aednikud ja annab viinamäe teiste kätte!" Seda kuuldes nad ütlesid: "Ärgu seda sündigu!"
17
Aga tema vaatas neile otsa ja ütles: "Mis see siis õigupoolest tähendab, mis on kirjutatud: See kivi, mille hooneehitajad kui kõlbmatu ära heitsid, see on saanud nurgakiviks!
18
Igaüks, kes selle kivi peale kukub, läheb rusuks; aga kelle peale see langeb, selle ta teeb pihuks!"
19
Ja ülempreestrid ja kirjatundjad püüdsid selsamal tunnil pista käed tema külge, kuid nad kartsid rahvast, sest nad said aru, et ta nende kohta oli ütelnud selle tähendamissõna.
20
Ja nad varitsesid teda ja läkitasid välja kavalad mehed, kes pidid teesklema õigeid, et teda tabada kõnest ja teda ära anda ülemusele ning maavalitseja meelevalda.
21
Ja nad küsisid temalt ning ütlesid: "Õpetaja, me teame, et sa räägid ja õpetad õigesti ega arvesta ühegi isikut, vaid õpetad Jumala teed tõtt mööda.
22
Kas meil sünnib keisrile anda maksuraha või ei sünni?"
23
Aga tema mõistis ära nende kurikavaluse ja ütles neile: "Miks te mind kiusate?
24
Näidake mulle teenariraha! Kelle kuju ja pealkiri sellel on?" Nemad vastasid: "Keisri!"
25
Tema ütles neile: "Siis andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!"
26
Ja nad ei saanud teda kinni võtta rahva ees; ja imestades tema vastust, jäid nad vait.
27
Ent ta juure tuli mõningaid sadusere, kes ütlesid, et ei ole ülestõusmist, ja küsisid temalt
28
nõnda: "Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud, et kui kellegi vend, kes oli naisemees, sureb ja tal ei olnud lapsi, siis võtku ta vend selle naine ja saatku oma vennale sugu.
29
Oli kord seitse venda; ja esimene võttis naise ja suri lapseta.
31
Ja kolmas võttis tema, ja nõndasamuti ka kõik seitse ei jätnud lapsi järele ja surid.
32
Kõige viimaks suri ka naine.
33
Kelle naiseks nende seast nüüd see naine peab olema ülestõusmises? Ta on ju olnud naiseks neile seitsmele?"
34
Jeesus kostis neile: "Sellesinase maailm-asjastu lapsed võtavad naisi ja lähevad mehele,
35
aga kes on väärt arvatud jõudma teise maailma ja surnuist üles tõusma, ei need võta naist ega lähe mehele.
36
Sest nad ei või ka enam surra; nad on inglite sarnased ja nad on Jumala pojad, olles ülestõusmise pojad.
37
Aga et surnud tõusevad üles, seda näitab ka Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks;
38
Jumal aga ei ole mitte surnute, vaid on elavate Jumal; sest kõik elavad temale!"
39
Siis mõned kirjatundjaist vastasid ning ütlesid: "Õpetaja, sa oled hästi rääkinud!"
40
Ei nad julgenud temalt ka enam midagi küsida.
41
Aga ta ütles neile: "Kuidas üteldakse Kristus olevat Taaveti Poeg,
42
kuna Taavet ise ütleb Laulude raamatus: Issand on ütelnud minu Issandale: Istu mu paremale poole,
43
kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks?
44
Taavet nimetab siis teda Issandaks, ja kuidas ta on tema Poeg?"
45
Aga ta ütles kõige rahva kuuldes oma jüngritele:
46
"Hoiduge kirjatundjate eest, kes tahavad käia pikis rüüdes ja armastavad teretusi turgudel ja esimesi istmeid kogudusekodades ja ülemat kohta lauas söömaaegadel!
47
Nemad söövad leskede hooned ja loevad silmakirjaks pikki palveid. Need saavad seda raskema hukatuse!"
