1
Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu üles kirjutada kogu maailm.
2
See üleskirjutus oli esimene ja toimus, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.
3
Ja kõik läksid endid laskma kirja panna, igaüks oma linna.
4
Siis läks ka Joosep Galileast Naatsareti linnast üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemaks, sest ta oli pärit Taaveti kojast ning soost,
5
ennast laskma kirja panna ühes Maarja, oma kihlatud naisega, kes oli käima peal.
6
Aga nende seal olles sai aeg täis, et Maarja pidi maha saama,
7
ja ta tõi ilmale oma esimese poja ja mähkis ta mähkmetesse ja asetas ta sõime, sest neil polnud muud aset majas.
8
Ja seal paigus oli karjaseid väljal öitsis pidamas valvet öösel oma karja juures.
9
Ja Issanda ingel astus nende ette ja Issanda auhiilgus paistis nende ümber, ja nemad kartsid üliväga.
10
Ja Ingel ütles neile: "Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale:
11
sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus!
12
Ja see olgu teile tunnuseks: te leiate lapse mähitud ja sõimes magavat!"
13
Ja äkitselt oli ingliga ühes taeva sõjaväe hulk; need kiitsid Jumalat ning ütlesid:
14
"Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kelledest temal on hea meel!"
15
Kui siis inglid olid läinud nende juurest ära taevasse, ütlesid karjased üksteisele: "Läki nüüd Petlemma ja vaadakem seda asja, mis on sündinud, mis Issand on meile teada annud!"
16
Ja nad tulid tõtates ning leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes.
17
Aga kui nad seda nägid, teatasid nad asjast, mis neile oli üteldud selle lapsukese kohta.
18
Ja kõik, kes seda kuulsid, panid imeks, mida karjased neile rääkisid.
19
Ent Maarja pidas kõik need sõnad meeles ning mõtles nendele oma südames.
20
Ja karjased läksid tagasi Jumalale au andes ja teda kiites kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud, nõnda nagu neile oli üteldud.
21
Ja kui kaheksa päeva täis sai ja laps pidi ümber lõigatama, pandi temale nimeks Jeesus, mille ingel oli pannud, enne kui laps sai ema ihusse.
22
Ja kui nende puhastuspäevad täis said Moosese käsuõpetuse järele, viisid nad lapse Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette -
23
nagu on kirjutatud Issanda käsuõpetuses: "Iga poeglaps, kes on ema esmasündinu, loetagu pühitsetuks Issandale"
24
- ja tuua ohver, nagu Issanda käsuõpetuses on üteldud: paar turteltuvi või kaks muud tuvi.
25
Ja vaata, Jeruusalemas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õige ja jumalakartlik ning ootas Iisraeli troosti; ja Püha Vaim oli tema peal.
26
Temale oli Püha Vaim ilmutanud, et ta ei näe surma, enne kui ta on näinud Issanda Võitut.
27
Ja ta tuli Vaimu sunnil pühakotta. Ja kui vanemad lapsukese Jeesuse sinna tõid, et tema pärast teha käsuõpetuse kombe järele,
28
siis ta võttis tema sülle, kiitis Jumalat ning ütles:
29
"Issand, nüüd sa lased oma sulase rahus minna oma sõna järele,
30
sest mu silmad on näinud sinu päästet,
31
mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste nähes,
32
valguseks, mis peab ilmuma paganaile ja auhiilguseks oma rahvale Iisraelile!"
33
Ja ta isa ja ema panid imeks, mida temast räägiti.
34
Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: "Vaata, seesinane on seatud langemiseks ja tõusmiseks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse -
35
ent sinu omastki hingest peab mõõk läbi tungima - et saaksid avalikuks paljude südamete mõtlemised!"
36
Ja seal oli naisprohvet Anna, Fanueli tütar, Aaseri suguharust. See oli väga elatanud ja oli elanud oma mehega seitse aastat pärast oma neitsipõlve,
37
ja tema oli lesk, ligi kaheksakümmend neli aastat vana. See ei läinud ära pühakojast, vaid teenis Jumalat paastumiste ja palvetamistega ööd ja päevad.
38
Tema tuli sinna samal tunnil ja ülistas Jumalat ning kõneles temast kõikidele, kes ootasid Jeruusalema lunastust.
39
Ja kui nad olid lõpetanud kõik, mis tuli teha Issanda käsuõpetuse järele, läksid nad tagasi Galileamaale oma Naatsareti linna.
40
Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli tema peal.
41
Ja tema vanemad käisid iga aasta Jeruusalemas paasapühil.
42
Ja kui ta sai kaheteistkümneaastaseks, läksid nad üles Jeruusalemma pühadeaja kommet mööda.
43
Ja kui pärast nende päevade möödumist nad olid kodu poole minemas, jäi laps Jeesus Jeruusalemma; ja tema vanemad ei pannud seda tähele.
44
Nad arvasid tema olevat kaasteekäijate seas, ja käisid ühe päeva tee ning otsisid teda sugulaste ja tuttavate juurest;
45
ja kui nad teda ei leidnud, läksid nad tagasi Jeruusalemma ja otsisid teda sealt.
46
Ja kolme päeva pärast sündis, et nad ta leidsid pühakojas istumast õpetajate keskel ja neid kuulamast ja neilt küsimast.
47
Aga kõik, kes teda kuulsid, panid imeks tema mõistust ja tema kostuseid.
48
Ja teda nähes ehmusid tema vanemad väga, ja ta ema ütles temale: "Poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Vaata, su isa ja mina oleme valuga sind otsinud!"
49
Siis ta ütles neile: "Miks te mind otsite? Eks te teadnud, et ma pean olema selles, mis on mu Isa oma?"
50
Aga nemad ei mõistnud seda sõna, mis ta neile rääkis.
51
Ja ta läks ühes nendega ja tuli Naatsaretti ja oli neile allaheitlik. Ja tema ema pidas kõik need sõnad oma südames.
52
Ja Jeesus edenes tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures.
