1
Aga ta ütles neile tähendamissõna, selleks et alati tuleks palvetada ja mitte tüdida.
2
Ta ütles: "Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi.
3
Samas linnas oli ka lesknaine. See tuli ta juure ja ütles: Kaitse mu õigust mu vastase vastu!
4
Ja kaua aega ta ei tahtnud. Kuid pärast ta mõtles iseeneses: Ehk ma küll Jumalat ei karda ja inimesi ei häbene,
5
siis ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma temale õiguse, et ta viimaks ei tuleks ja mulle näkku ei lööks!"
6
Siis ütles Issand: "Kuulge, mida see ülekohtune kohtunik ütleb!
7
Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad ööd ja päevad, ja kas ta peaks viivitama neid aidates?
8
ma ütlen teile: Küll ta peatselt muretseb neile õiguse! Siiski, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?"
9
Aga ka mõnede vastu, kes iseeneste peale lootsid, et nad on õiged, ja põlgasid muid, ütles ta selle tähendamissõna:
10
"Kaks inimest läks üles pühakotta palvetama: üks oli variser ja teine tölner.
11
Variser seisis ning palus iseeneses nõnda: Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole nõnda nagu muud inimesed, röövijad, ülekohtused, abielurikkujad ega nõnda nagu see tölner!
12
ma paastun kaks korda nädalas; ma annan kümnist kõigest, mis saan!
13
Aga tölner seisis eemal ega tahtnud oma silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi enesele vastu rindu ning ütles: Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!
14
ma ütlen teile, et see läks alla oma kotta paremini õigeks mõistetuna kui teine! Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse; aga kes ennast ise alandab, seda ülendatakse!"
15
Siis toodi ka lapsukesi tema juure, et ta neid puudutaks. Aga seda nähes jüngrid sõitlesid toojaid.
16
Jeesus aga kutsus lapsed enese juure ja ütles: "Laske lapsukesed minu juure tulla, ärge keelake neid, sest niisuguste päralt on Jumala riik!
17
Tõesti, ma ütlen teile, kes Jumala riiki vastu ei võta nagu lapsuke, see ei pääse sinna sisse!"
18
Ja üks ülem küsis temalt ning ütles: "Hea õpetaja, mis ma pean tegema, et ma igavese elu päriksin?"
19
Aga Jeesus ütles temale: "Miks sa mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal.
20
Käsud sa tead: Sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi tappa; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada; sa pead oma isa ja ema austama!"
21
Aga tema ütles: "Seda kõike ma olen pidanud oma noorestpõlvest alates!"
22
Aga kui Jeesus seda kuulis, ütles ta temale: "Üht asja on sulle vaja: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis varandus taevas; ja tule ning järele mind!"
23
Aga seda kuuldes sai ta koguni kurvaks; sest ta oli väga rikas.
24
Teda nõnda nähes, ütles Jeesus: "Kui raske on jõukail sisse minna Jumala riiki!
25
Sest hõlpsam on, et kaamel läheb läbi nõelasilma, kui et rikas sisse läheb Jumala riiki!"
26
Ent kuuljad ütlesid: "Kes siis võib õndsaks saada?"
27
Aga tema ütles: "Mis inimestel on võimatu, on Jumalal võimalik!"
28
Siis ütles Peetrus: "Vaata, meie oleme kõigest loobunud ja oleme sind järginud!"
29
Aga tema ütles neile: "Tõesti, ma ütlen teile, et ei ole kedagi, kes on loobunud majast või naisest või vendadest või vanemaist või lapsist Jumala riigi pärast,
30
kes mitte mitu korda rohkem tagasi ei saaks selsinasel ajal ja tulevases maailmas igavest elu!"
31
Aga ta võttis need kaksteistkümmend enese juure ja ütles neile: "Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja kõik viiakse lõpule, mis prohvetid on kirjutanud Inimese pojast!
32
Sest ta antakse ära paganate kätte ja teda naerdakse ja teotatakse ja tema peale sülitatakse,
33
ja kui nad teda on rooskadega peksnud, tapavad nad ta, ja kolmandal päeval ta tõuseb üles!"
34
Aga nemad ei saanud midagi aru sellest, ja see kõne oli varjul nende eest, ja nad ei mõistnud, mida üteldi.
35
Aga kui ta Jeerikole lähenes, istus üks pime tee ääres ja kerjas.
36
Kuuldes rahvast mööda minevat, päris ta, mis see peaks olema.
37
Talle teatati: "Jeesus Naatsaretlane läheb mööda!"
38
Siis ta kisendas ning ütles: "Jeesus, Taaveti Poeg, halasta mu peale!"
39
Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta vait jääks. Tema aga karjus palju rohkem: "Taaveti Poeg, halasta minu peale!"
40
Jeesus jäi seisma ja käskis talutada teda enese juure. Kui ta ligidale jõudis, küsis ta temalt:
41
"Mis sa tahad, et ma sulle teeksin?" Tema ütles: "Issand, et ma jälle näeksin!"
42
Ja Jeesus ütles temale: "Näe jälle! Sinu usk on sind aidanud!"
43
Ja kohe ta nägi jälle ja järgis teda ning andis Jumalale au! Ja seda nähes kõik rahvas kiitis Jumalat!
