1
Aga ta ütles ka oma jüngritele: "Oli keegi rikas mees, kellel oli majapidaja, ja seda oli tema ees süüdistatud, nagu pillaks see tema vara.
2
Ta kutsus tema ja ütles talle: Kuidas ma seda kuulen sinust? Tee aru oma majapidamisest, sest sa ei või enam maja pidada!
3
Aga majapidaja mõtles iseeneses: Mis ma teen? Minu isand võtab mu käest majapidamise ära; kaevata ma ei jaksa, kerjata on mul häbi.
4
ma tean, mis ma teen, et kui ma majapidamisest lahti saan, mind vastu võetaks nende kodadesse.
5
Ja ta kutsus enda juure igaühe oma isanda võlglasist ja ütles esimesele: Palju sul on võlgu minu isandaga?
6
See ütles: Sada vaati õli! Tema ütles talle: Võta oma arveraamat, istu maha ning kirjuta kohe viiskümmend!
7
Pärast ta ütles teisele: Aga palju on sinul võlgu? Tema vastas: Sada vakka nisu! Ja ta ütles talle: Võta oma arveraamat ning kirjuta kaheksakümmend!
8
Ja isand kiitis seda ülekohtust majapidajat, et ta arukalt oli teinud, sest selle maailma lapsed on oma sugupõlve suhtes arukamad kui valguse lapsed.
9
Ja mina ütlen teile: Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, nemad võtaksid teid vastu igavestesse telkidesse.
10
Kes ustav on kõige vähemas, see on ustav ka suures; ja kes ülekohtune on kõige vähemas, see on ülekohtune ka suures.
11
Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole ustavad olnud, kes võib teie kätte tõelist usaldada?
12
Ja kui te võõra omaga ei ole ustavad olnud, kes võib teile kätte anda meie oma?
13
Ükski sulane ei või teenida kaht isandat; sest kas ta vihkab üht ja armastab teist, või hoiab ühe poole ja põlgab teise ära; te ei või teenida Jumalat ja mammonat!"
14
Aga seda kõike kuulsid ka variserid, kes olid rahaahned; ja nad irvitasid teda.
15
Ja ta ütles neile: "Teie olete need, kes endid teevad õigeks inimeste ees; aga Jumal tunneb teie südant. Sest mis inimeste keskel on kõrge, see on Jumala ees jäledus.
16
Käsuõpetus ja prohvetid ulatavad Johanneseni; sellest ajast peale kuulutatakse Jumala riiki ja igaüks tungib väevõimul sinna sisse.
17
Aga kergem on, et taevas ja maa hukka lähevad, kui et üks täheke käsuõpetusest hävib!
18
Igauks, kes oma naise enesest lahutab ja võtab teise, see rikub abielu; ja igaüks, kes võtab lahutatud naise, see rikub abielu.
19
Oli üks rikas mees. See riietus purpuri ja kalli lõuendiga ja elas iga päev rõõmsasti ja suuresti.
20
Aga üks vaene, Laatsarus nimi, oli maas tema värava ees täis paiseid
21
ja püüdis oma kõhtu täita leivaraasukestega, mis rikka laualt kukkusid. Ent koeradki tulid ja lakkusid tema paiseid.
22
Siis sündis, et vaene suri, ja inglid kandsid ta Aabrahami sülle. Aga ka rikas suri ja maeti maha.
23
Ja kui ta põrgus suures valus oli ja oma silmad üles tõstis, nägi ta Aabrahami kaugelt ja Laatsarust tema süles.
24
Ja tema hüüdis ning ütles: Isa Aabraham, halasta mu peale ja läkita Laatsarus, et ta oma sõrme otsa kastaks vette ja jahutaks mu keelt, sest ma tunnen suurt piina selles tuleleegis!
25
Aga Aabraham ütles: Laps, mõtle, et sa oled hea põlve oma elus kätte saanud ja Laatsarus nõndasamuti kurja. Nüüd rõõmustatakse teda siin ja sina oled piinas.
26
Ja kõige selle lisaks on meie ja teie vahele seatud suur kuristik, et need, kes siit tahavad minna teie juure, ei saa mitte, ega need, kes seal on, ei saa tulla meie juure!
27
Aga ta ütles: ma palun siis sind, isa, et sa läkitaksid tema mu isa majasse,
28
sest mul on viis venda - et ta kinnitaks neile, et nemadki ei satuks siia piinapaika!
29
Kuid Aabraham ütles: Neil on Mooses ja prohvetid; kuulaku nad neid!
30
Aga tema ütles: Ei mitte, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist läheks nende juure, siis nad parandaksid meelt!
31
Siis Aabraham ütles talle: Kui nad ei kuula Moosest ja prohveteid, ei nad veenduks ka, kui keegi surnuist üles tõuseks!"
