1
Ja sündis, kui tema hingamispäeval tuli ühe variseride ülema kotta leiba võtma, et nad varitsesid teda.
2
Ja vaata, üks vesitõbine inimene oli tema ees!
3
Ja Jeesus hakkas rääkima kirjatundjatele ja variseridele ning ütles: "Kas on luba hingamispäeval terveks teha?"
4
Aga nad jäid vait. Ja puudutades ta tegi tema terveks ja laskis ta minna.
5
Siis ta ütles neile: "Kes on teie seast, kelle poeg või härg kukub kaevu, et ta teda kohe välja ei tõmba hingamispäeval?"
6
Ja nad ei suutnud selle peale midagi vastata.
7
Aga tähele pannes, kuidas need, kes olid kutsutud, valisid ülemaid istekohti, rääkis ta neile tähendamissõna ning ütles neile:
8
"Kui sind keegi on pulma kutsunud, siis ära istu ülemasse paika, sest vahest on tema poolt kutsutud keegi sinust aulisem,
9
ja et see, kes sind ja teda kutsus, ei ütleks sulle: Anna sellele aset! ja sa peaksid siis häbiga istuma alamasse paika.
10
Aga kui sa oled kutsutud, siis mine ja istu alamasse paika, ja kui tuleb see, kes sind kutsus, ja ütleb sulle: Sõber, mine sinna ülemale! siis on sul au nende ees, kes sinuga istuvad ühes lauas.
11
Sest igaüht, kes ennast ülendab, alandatakse, ja kes ennast alandab, ülendatakse!"
12
Aga ta ütles ka sellele, kes teda oli kutsunud: "Kui sa teed lõuna- või õhtusöömaaja, siis ära kutsu oma sõpru ega oma vendi ega oma sugulasi ega rikkaid naabreid, et nad sind jälle ei kutsuks endi juure ja sina nõnda saaksid tasu,
13
vaid kui sa teed võõruspidu, siis kutsu vaeseid, vigaseid, jalutumaid, pimedaid;
14
siis sa oled õnnis, sest neil ei ole midagi sulle tasuda, kuna see tasutakse sulle õigete ülestõusmises!"
15
Kui üks lauas kaasistujaist seda kuulis, ütles ta temale: "Õnnis on, kes leiba sööb Jumala riigis!"
16
Aga ta ütles temale: "Üks inimene tegi suure õhtusöömaaja ja kutsus paljusid.
17
Ja õhtusöömaaja tunnil ta läkitas oma sulase kutsutuile ütlema: Tulge, sest kõik on juba valmis!
18
Ja nad hakkasid endid kõik ühest suust vabandama. Esimene ütles talle: ma olen ostnud põllu ja pean välja minema seda vaatama; ma palun sind, vabanda mind!
19
Ja teine ütles: ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid katsuma; ma palun sind, vabanda mind!
20
Ja veel teine ütles: ma olen võtnud naise ega saa sellepärast tulla!
21
Ja sulane tuli tagasi ja teatas seda oma isandale. Siis vihastus kojaisand ja ütles oma sulasele: Mine kohe välja linna laiadele uulitsatele ja kurudesse ja too siia sisse vaesed ja vigased ja jalutumad ja pimedad!
22
Ja sulane ütles: Isand, see on tehtud, nõnda nagu sa käskisid; aga veel on ruumi!
23
Ja isand ütles sulasele: Mine välja teede peale ja aedade ääre ja sunni sisse tulema, et minu koda täis saaks!
24
Sest ma ütlen teile, et ükski neist kutsutud meestest ei saa maitsta mu õhtusöömaaega!"
25
Aga temaga ühes käis palju rahvast ja tema pöördus ning ütles neile:
26
"Kui keegi tuleb minu juure ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid ja veel pealegi oma elu, see ei või olla mu jünger.
27
Ja kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla mu jünger.
28
Sest kes teie seast, kui ta tahab ehitada torni, ei istu enne maha ega arva kulu, kas temal on, mis vaja läheb teostamiseks?
29
Et kui ta aluse on rajanud ega suuda lõpetada, kõik vaatajad teda ei hakkaks naerma,
30
üteldes: See mees hakkas ehitama ega suuda lõpule viia!
31
Või missugune kuningas, minnes sõtta võitlema teise kuningaga, ei istu enne maha ega pea nõu, kas ta võib minna kümne tuhandega selle vastu, kes kahekümne tuhandega ta peale tuleb?
32
Ja kui mitte, eks ta läkita, kui teine alles on kaugel, ja palu rahu?
33
Nõnda ka igaüks teie seast, kes mitte ei loobu kõigest, mis tal on, ei või olla mu jünger.
34
Sool on hea; aga kui sool tuimub, millega seda teha soolaseks?
35
Ei see kõlba maasse ega sõnnikusse; see visatakse välja! Kellel kõrvad on kuulda, see kuulgu!"
