1
Ja kui nad Jeruusalema ligi said, Betfage ja Betaania poole Õlimäe juure, läkitab tema kaks oma jüngreist
2
ja ütleb neile: "Minge alevisse, mis teie ees on, ja kohe, kui te sinna saate, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ükski inimene pole istunud; päästke see lahti ja tooge siia!
3
Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis ütelge: Issandal on teda tarvis! Siis ta lähetab selle sedamaid siia."
4
Ja nad läksid ja leidsid sälu ukse ääre kinniseotuna väljas teeharul ja päästsid ta lahti.
5
Ja mõned neist, kes seal seisid, ütlesid neile: "Mis te teete, et te sälu lahti päästate?"
6
Aga nemad ütlesid neile nõnda, kuidas Jeesus oli käskinud. Siis lasti nad tulema.
7
Ja nad tõid sälu Jeesuse juure ja panid oma riided selle peale, ja tema istus ta selga.
8
Ja paljud laotasid oma riided tee peale, aga teised oksi, mida nad raiusid väljadelt.
9
Ja need, kes käisid ees ja taga, hüüdsid: "Hoosianna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!
10
Õnnistatud olgu meie isa Taaveti kuningriik! Hoosianna kõrges!"
11
Ja ta tuli Jeruusalemma pühakotta. Ja kui ta kõike oli vaadelnud ja hiline aeg juba käes oli, läks ta välja Betaaniasse nende kaheteistkümnega.
12
Ja kui nad teisel päeval Betaaniast väljusid, oli tal nälg.
13
Ja nähes kaugelt viigipuud lehis, läks ta vaatama, kas ta sellelt midagi leiab. Aga sinna juure jõudes ei leidnud ta midagi muud kui lehti; sest ei olnud veel viigimarja-aeg.
14
Ja Jeesus hakkas kõnelema ning ütles: "Ärgu iialgi enam sinust ükski vilja söögu!" Ja tema jüngrid kuulsid seda.
15
Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja kui Jeesus oli pühakotta sisse läinud, hakkas ta välja ajama neid, kes müüsid ja ostsid pühakojas; ja rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate istmed ta lükkas kummuli
16
ega sallinud, et keegi kandis astjaid pühakojast läbi.
17
Ja ta õpetas ja ütles neile: "Eks ole kirjutatud: Minu koda peab hüütama palvekojaks kõigile rahvaile? Kuid teie olete selle teinud röövliauguks!"
18
Ja kirjatundjad ja ülempreestrid kuulsid seda ja otsisid nõu, kuidas teda hukata. Kuid nad kartsid Teda, sest kõik rahvas oli hämmastuses tema õpetuse pärast.
19
Ja kui õhtu tuli, läks ta linnast välja.
20
Ja vara hommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juureni ära kuivanud olevat.
21
Siis Peetrusele tuli meele Issanda sõna ning ta ütles temale: "Rabi, vaata, viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!"
22
Ja Jeesus vastas ning ütles neile: "Olgu teil usku Jumalasse!
23
Tõesti, ma ütlen teile, kui keegi ütleb sellele mäele: Tõuse paigast ja lange merre! ja ei mõtle kaksipidi oma südames, vaid usub, et see, mis ta ütleb, sünnib, siis see saab temale!
24
Sellepärast ma ütlen teile: Kõik, mida te palute ja anute, uskuge, et te seda saate, siis see saab teile!
25
Ja kui te seisate ja palvetate, siis andke andeks, kui teil midagi on kellegi vastu, et ka teie Isa, kes on taevas, annaks teile andeks teie üleastumised.
26
[Aga kui te andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa, kes on taevas, teie üleastumisi andeks!"]
27
Ja nad tulid jälle Jeruusalemma. Ja kui ta pühakojas kõndis, tulid ta juure ülempreestrid ja kirjatundjad ja vanemad
28
ja ütlesid talle: "Missuguse meelevallaga sa seda teed? Ja kes on sulle annud selle meelevalla?"
29
Aga Jeesus ütles neile: "Ma tahan ka teilt küsida üht asja; vastake mulle ja mina ütlen teile, missuguse meelevallaga ma seda teen.
30
Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Vastake mulle!"
31
Nad arutasid isekeskis ja ütlesid: "Kui me ütleme taevast, siis ta ütleb: Mispärast te siis teda ei uskunud?
32
Või ütleme: Inimestest?" Siis oli neil hirm rahva ees, sest kõik pidasid Johannest tõesti prohvetiks.
33
Ja nad vastasid Jeesusele ning ütlesid: "Me ei tea!" Siis ütles Jeesus neile: "Ega minagi teile ütle, missuguse meelevallaga ma neid asju teen!"
