1
Siis on taevariik kümne neitsi samane, kes võtsid oma lambid ja läksid välja peigmehele vastu.
2
Viis neist olid rumalad ja viis mõistlikud.
3
Rumalad võtsid küll lambid, aga ei võtnud õli enesega.
4
Aga mõistlikud võtsid õli astjatesse ühes oma lampidega.
5
Kui peigmees viibis, jäid nad kõik uniseks ja uinusid magama.
6
Aga keskööl kuuldi häält: Ennäe, peigmees! Minge vastu!
7
Siis tõusid kõik need neitsid üles ja valmistasid oma lambid.
8
Aga rumalad ütlesid mõistlikele: Andke meile oma õlist, sest meie lambid kustuvad!
9
Kuid mõistlikud kostsid ja ütlesid: Ei ilmaski, sellest ei jätku meile ja teile; vaid minge pigemini kaupmeeste juure ja ostke endile!
10
Aga kui nad läksid ostma, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma. Ja uks suleti.
11
Pärast tulid ka teised neitsid ja ütlesid: Issand, Issand, ava meile!
12
Aga tema vastas ning ütles: Tõesti ma ütlen teile, ma ei tunne teid!
13
Seepärast valvake, sest te ei tea päeva ega tundi!
14
Sest see on nõnda, nagu üks inimene võõrale maale minnes kutsus oma sulased ja usaldas nende kätte oma vara.
15
Ühele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema jõudu mööda, ja läks võõrale maale.
16
Kes viis talenti oli saanud, läks kohe ja kauples nendega ning saavutas teist viis lisaks.
17
Nõndasamuti, kes oli saanud kaks, saavutas teist käks lisaks.
18
Aga see, kes oli saanud ühe, läks ja kaevas selle maa sisse ja peitis ära oma isanda raha.
19
Pika aja pärast tuli nende sulaste isand tagasi ja hakkas nendega aru pidama.
20
Siis astus esile see, kes oli saanud viis talenti, ja lisas teist viis talenti juure ja ütles: Isand, viis talenti sa usaldasid mu kätte; vaata, ma olen nendega saavutanud teist viis!
21
Tema isand ütles talle: See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!
22
Esile astus ka see, kes oli saanud kaks talenti, ja ütles: Isand, sa usaldasid mu kätte kaks talenti; vaata, ma olen nendega saavutanud teist kaks talenti!
23
Tema isand ütles talle: See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!
24
Siis astus esile ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: Isand, ma teadsin, et sa oled kalk inimene. Sa lõikad, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.
25
Ja ma kartsin ning läksin ja matsin su talendi maha. Vaata, siin on su oma!
26
Aga tema isand kostis ning ütles temale: Sa paha ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.
27
Sa oleksid siis pidanud mu raha andma rahavahetajate kätte, ja tulles ma oleksin saanud enese oma kasuga tagasi.
28
Sellepärast võtke talent ära tema käest ja andke see sellele, kellel on kümme talenti.
29
Sest igaühele, kellel on, antakse, ja temal peab olema küllalt, aga kellel ei ole, selle käest võetakse ära ka see, mis tal on.
30
Ja kõlvatu sulane heitke välja kõige äärmisemasse pimedusse; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.
31
Aga kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma aujärjele;
32
ja siis kogutakse tema ette kõik rahvad, ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest.
33
Ja ta asetab lambad oma paremale käele, aga sikud vasakule käele.
34
Siis Kuningas ütleb neile, kes on ta paremal käel: Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest!
35
Sest mul oli nälg, ja te andsite mulle süüa; mul oli janu, ja te jootsite mind; ma olin võõras, ja te võtsite mind vastu;
36
ma olin alasti, ja te riietasite mind; ma olin haige, ja te tulite mind vaatama; ma olin vangis, ja te tulite mu juure.
37
Siis vastavad õiged temale: Issand, millal me nägime sind näljasena ja söötsime sind, või millal janusena ja jootsime sind?
38
Millal me nägime sind võõrana ja võtsime sind vastu, või alasti ja riietasime sind?
39
Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juure?
40
Siis vastab kuningas ja ütleb neile: Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!
41
Siis ta ütleb ka neile, kes on vasakul käel: Minge ära minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!
42
Sest mul oli nälg, ja te ei annud mulle süüa; mul oli janu, ja te ei jootnud mind;
43
ma olin võõras, ja te ei võtnud mind vastu; ma olin alasti, ja te ei riietanud mind; ma olin haige ja vang, ja te ei tulnud mind vaatama.
44
Siis vastavad ka need temale: Issand, millal me nägime sind näljas või janus või võõrana või alasti või haigena või vangis, ja ei ole sind teeninud?
45
Siis ta vastab neile nõnda: Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes ei ole teinud ühele nende vähemate seast, seda te ei ole minulegi teinud.
46
Ja need lähevad igavesse karistusse, aga õiged igavesse elusse!"
