1
Ja kuningas Daarjavese neljandal aastal tuli Jehoova sõna Sakarjale üheksanda kuu, kislevikuu neljandal päeval.
2
Siis läkitasid Beetel-Sareser, Regem-Melek ja tema mehed leevendama Jehoova palet
3
ja küsima preestreilt, kes olid vägede Jehoova kojas, ja prohveteilt nõnda: Kas pean nutma ja paastuma viiendas kuus, nagu ma nii palju aastaid olen teinud?
4
Ja mulle tuli vägede Jehoova sõna; ta ütles:
5
"Räägi kogu maa rahvale ja preestreile ning ütle: kui te olete paastunud ja kurtnud viiendas ja seitsmendas kuus need seitsekümmend aastat, kas te siis mulle olete paastunud?
6
Ja kui te olete söönud ja joonud, eks te ole siis söönud ja joonud iseendile?
7
Kas pole need samad sõnad, mis Jehoova kuulutas endiste prohvetite läbi, kui Jeruusalem ja selle ümberkaudsed linnad elasid alles rahus ja Lõunamaa ja Madalmaa olid asustatud?"
8
Ja Jehoova sõna tuli Sakarjale; ta ütles:
9
"Nõnda räägib vägede Jehoova ja ütleb: mõistke tõsist kohut, osutage heldust ja halastust igaüks oma vennale!
10
Ärge tehke liiga lesknaisele ja vaeselelapsele, võõrale ja viletsale, ja ärge kavatsege südames üksteisele kurja!
11
Aga nad tõrkusid tähele panemast ja tegid oma kaela kangeks ja kõrvad kurdiks kuulma!
12
Ja nad tegid oma südame teemandi sarnaseks, et mitte kuulda õpetust ja sõnu, mis vägede Jehoova oli läkitanud oma Vaimuga endiste prohvetite läbi; seepärast tuli see vägede Jehoova suur viha!
13
Ja samuti, kui mina hüüdsin ja nemad ei kuulnud, hüüavad nemad, aga mina ei kuule, ütleb vägede Jehoova?
14
Ma puhusin nad laiali kõigi paganate juure, keda nad ei tundnud, ja maa nende taga jäi tühjaks minejaist ja tulijaist. Nõnda hävitati kallis maa!"
