1
Ja ma tõstsin jälle oma silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, neli vankrit väljus kahe mäe vahelt; ja need mäed olid vaskmäed.
2
Esimese vankri ees olid punased hobused ja teise vankri ees olid mustad hobused;
3
kolmanda vankri ees olid valged hobused ja neljanda vankri ees olid kirjud hobused.
4
Ja ma võtsin sõna ning küsisin inglilt, kes minuga rääkis: "Mis need on, Issand?"
5
Ingel kostis ja ütles mulle: Need on neli taeva tuult, mis väljuvad, olles seisnud kogu ilmamaa Issanda ees!
6
Mustad hobused väljuvad põhjamaale, valged väljuvad nende järel lääne poole ja kirjud väljuvad lõunamaale.
7
Ja punased väljuvad ning üritavad minna maad läbi käima! Ja ta ütles: "Minge käige maa läbi! Ja nad käisid maa läbi."
8
Siis ta hüüdis mind, rääkis minuga ja ütles: Vaata, need, kes lähevad põhjamaale, viivad mu Vaimu põhjamaale hingama!
9
"Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:"
10
Võta vangidelt Heldailt, Toobijalt ja Jedajalt, kes Paabelist on tulnud, mine tänapäeval, mine Joosija, Sefanja poja kotta
11
ja võta hõbedat ja kulda, valmista kroon ja pane see pähe ülempreester Joosuale, Joosadaki pojale,
12
ja ütle temale nõnda: nõnda räägib vägede Jehoova ja ütleb: vaata, üks mees, nimega Võsu, võrsub oma pinnast ja ehitab üles Jehoova templi!
13
"Ta ehitab Jehoova templi ja temale saab osaks kuninglik au; Ta istub ja valitseb Jehoova aujärjel; ja seal on preester oma aujärjel, ja nende mõlemate vahel on rahutahe!"
14
Ja kroon olgu Heldai, Toobija, Jedaja ja Sefanja poja armsaks mälestuseks Jehoova templis!
15
Ja kaugelolijad tulevad ning ehitavad Jehoova templi! Ja te hakkate mõistma, et vägede Jehoova on mind läkitanud teie juure! Ja see sünnib, kui te Jehoova, oma Jumala häält tõesti võtate kuulda?
