1
Häda räpasele ja roojasele linnale, kes on rõhuja!
2
Ta ei ole kuulanud häält, ei ole võtnud õpetust, ei ole lootnud Jehoova peale, ei ole liginenud oma Jumalale!
3
Ta vürstid temas on möirgavad lõukoerad, ta kohtumõistjad on õhtused hundid, kes ei näri hommikuni!
4
Ta prohvetid on jultunud, truuduseta mehed, ta preestrid teotavad pühamut, rikuvad käsuõpetust!
5
Jehoova tema keskel on õiglane, tema ei tee ülekohut; tema toob igal hommikul valguse ette oma õiguse, ei see jää tulemata! Aga ülekohtutegija ei tunne häbi!
6
Ma olen hävitanud paganaid, nende nurgatornid on rüüstatud; ma olen teinud nende tänavad tühjaks, käidamatuks; nende linnad on laastatud, inimtühjad, elaniketa!
7
Ma mõtlesin: küllap ta kardab mind, võtab õpetust ega kaota silmist kõike, mis ma temale olen annud käsuna! Aga tõepoolest nad olid agarad tegema kurja kõigi oma tegudega!
8
Seepärast oodake mind, ütleb Jehoova, päeva, mil ma tõusen kui tunnistaja! Sest minu õigus on koguda rahvaid, koondada kuningriike, et valada nende peale oma meelepaha, kogu oma tuline viha, sest mu püha viha tules peab hävima kogu maa!
9
Sest siis ma puhastan rahvaste huuled, et nad kõik võiksid hüüda Jehoova nime, teenida teda õlg-õla kõrval!
10
Siis toovad mulle roaohvreid minu poole palvetajad, hajuvil olijad, teiseltpoolt Etioopia jõgesid!
11
Sel päeval pole sul vaja häbeneda ühegi oma teo pärast, miska sa oled üles astunud minu vastu, sest siis ma kõrvaldan su keskelt su ülemeelikud hooplejad, ja sa ei ole enam ülbe mu pühal mäel!
12
Aga ma jätan su keskele alles vaese ja viletsa rahva, ja need otsivad pelgupaika Jehoova nimes!
13
Iisraeli jäänused ei tee ülekohut ega räägi valet ja nende suus ei leidu kavalat keelt! Tõesti, nad käivad karjas ja lebavad ja ükski ei peleta neid!
14
Hõiska, Siioni tütar, hüüa, Iisrael! Rõõmutse ja rõkata kõigest südamest, Jeruusalema tütar!
15
Jehoova on võtnud tagasi kohtuotsuse sinu kohta, ta on pööranud ära su vaenlase! Jehoova, Iisraeli kuningas, on su keskel, enam pole sul vaja näha õnnetust!
16
Sel päeval üteldakse Jeruusalemale: "Ära karda, Siion, ärgu lõtvugu su käed!
17
Jehoova, sinu Jumal, on su keskel, kangelane, kes aitab! Ta rõõmutseb sinu pärast üpris väga, ta uuendab oma armastust, ta tunneb hõisates sinust rõõmu,
18
otsegu pühade ajal! ma võtan sinult ära hukatuse, mille pärast sa pead teotust kandma!
19
Vaata, sel ajal ma teen lõpu kõigile su rõhujaile! ma aitan lonkajat ja kogun äraaetu; ma teen nad ülistatuiks ja kuulsaiks kõigis maades, kus nad on pidanud häbenema!
20
Sel ajal ma toon teid, sel ajal ma kogun teid, sest ma teen teid kuulsaiks ja ülistatuiks kõigi maa rahvaste seas, kui ma teie eneste nähes pööran teie saatuse, ütleb Jehoova!"
