1
Kogunege ja olge koos, häbitu rahvas,
2
enne kui te ühel päeval tunglete lendlevate aganatena, enne kui teie peale tuleb Jehoova tuline viha, enne kui teie peale tuleb Jehoova vihapäev!
3
Otsige Jehoovat, kõik alandlikud maal, kes teostate tema õigust! Otsige õiglust, otsige alandlikkust, vahest leiate varju Jehoova vihapäeval!
4
Sest Assa jäetakse maha ja Askelon jääb tühjaks, Asdod aetakse ära keskpäeval ja Ekron juuritakse välja!
5
Häda teile, ranniku elanikud, kreedi rahvas! Jehoova sõna on teie vastu, Kaanan, vilistide maa! ma hävitan sind asustamatuks!
6
Sest kreetide mererand jääb karjastele karjamaaks ja pudulojustele taradeks!
7
See rannik saab Juuda soo jäägile - seal nad hoiavad karja, lebavad õhtuti Askeloni kodades! Sest Jehoova, nende Jumal, tunneb muret nende pärast ja pöörab nende saatuse!
8
ma olen kuulnud Moabi teotust ja ammonlaste sõimusõnu, millega nad on teotanud mu rahvast ja on suurustanud tema raja ees!
9
Seepärast, nii tõesti kui ma elan, ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, saavad Moab Soodoma ja ammonlased Gomorra sarnaseks, kureherne kasvukohaks, soolalaukaks, ja igavesti laastatuks; mu rahva jääk riisub neid, mu rahva riismed vallutavad need!
10
See saab neile osaks nende kõrkuse eest, sest nad on teotanud vägede Jehoova rahvast ja on suurustanud selle ees!
11
Jehoova saab neile kardetavaks, sest ta laseb kaduda kõik maa jumalad; ja nad peavad kummardama Teda, igaüks oma paigas, kõik paganate saared!
12
Ka teid, etiooplased, lüüakse maha mu mõõgaga!
13
Ta sirutab oma käe põhja poole ja hävitab Assuri; ta teeb Niinive lagedaks, kuivaks nagu kõrbe!
14
Selle keskel lebavad karjad, kõiksugu metselajate hulgad! Niihästi puguhaned kui öökullid ööbivad selle sambanuppudel! Kuule, kuidas nad huikavad aknaaukudes! Häving on lävede peal, jah, seedrivooderdis on ära kistud!
15
See on see ülemeelik linn, kes elas muretult, kes mõtles südames: Mina, ja ei keegi muu! Kuidas see küll on muutunud lagedaks, metselajaile lebamispaigaks! Igaüks, kes läheb sellest mööda, vilistab ja vehib käega!
