1
Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, kes kuulutab rahu! Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused! Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu - ta hävitatakse sootumaks!
2
Pillutaja tuleb su vastu! Teosta valvet! Pea silmas teed! Kinnita vööd! Võta jõud hästi kokku!
3
Sest Jehoova taastab Jaakobi suuruse nagu Iisraeli suuruse, kuigi rüüstajad on rüüstanud neid ja on hävitanud nende võsud!
4
Tema kangelaste kilbid on punased, sõjamehed ise purpurpunaseis riideis; ta määratud päeval on sõjavankrid otsegu tõrvikute tuli ja ratsud on rahutumad!
5
Vankrid kihutavad uulitsail, tormavad turgudel sinna ja tänna; need paistavad tõrvikuina, sähvivad otsegu välgud!
6
Tema vägevad kutsutakse kokku: nad komistavad teel, nad tõttavad müürile; on püstitatud kaitsevarigi!
7
Aga Jõeväravad avatakse ja palee hakkab vankuma!
8
Viiakse välja, peab minema vangi ta valitsejanna! Tema ümmardajad kurdavad, häälitsevad nagu tuvid, taovad enestele vastu rindu!
9
Niinive on nagu veetiik, mille veed voolavad ära! "Pidage! Seiske!" Aga ükski ei pöördu tagasi!
10
Riisuge hõbedat, riisuge kulda! Varandust on otsatumalt! Võtke enestele kandam kõigist kalleist asjust!
11
Tühjus, lagedus ja häving! Julgus kaob, põlved võbisevad, kõigis niudeis on värin ja kõik palged õhetavad!
12
Kus on nüüd lõukoerte pesapaik ja see noorte lõvide koobas, kuhu lõukoer sai pugeda ja kus viibis lõukoera kutsikas, ilma et keegi neid oleks peletanud?
13
Kus on lõukoer, kes murdis oma kutsikate tarviduseks ja kägistas emalõvide jaoks, kes täitis oma urkad saagiga ja pesapaigad sellega, mis ta murdis?
14
Vaata, ma tulen sulle kallale, ütleb vägede Jehoova, ja ma põletan su sõjavankrid suitsuks, mõõk hävitab su noored lõukoerad! ma lõpetan maa pealt su röövteo ja enam ei kosta su käskjalgade hääl!
