1
Häda mulle, sest mu käsi käib nagu pärast puuvilja korjamist, nagu pärast viinamarjalõikuse järelnoppimist: ühtki kobarat ei ole süüa, ühtki varajast viigimarja, mida mu hing ihaldab!
2
Vaga on kadunud maalt ja õiget ei ole inimeste seas; nad kõik varitsevad verd, püüavad üksteist võrguga!
3
Nende käed on valmis kurjaks: vürst nõuab, kohtumõistja mõistab kohut meelehea eest ja suurnik näitab oma hinge ahnust; seda nad keerutavad!
4
Parim neist on nagu kibuvits, ausaim nagu okkaline aed! Sinu vahimeeste päev, su karistus tuleb! Nüüd satuvad nad segadusse!
5
Ärge uskuge ligimest, ärge lootke sõbra peale! Hoia oma suu uksi selle eest, kes su kaisus magab!
6
Sest poeg põlgab isa, tütar tõuseb ema vastu, minia ämma vastu: inimese vaenlasiks on ta omad kodakondsed!
7
Aga mina vaatan Jehoova poole, mina ootan oma pääste Jumalat: küll mu Jumal kuuleb mind!
8
Ära rõõmutse minu pärast, mu vaenlane! Kui ma langen, siis ma tõusen üles; kui ma istun pimeduses, siis on Jehoova mulle valguseks!
9
ma tahan taluda Jehoova viha, sest tema vastu olen ma pattu teinud, kuni ta seletab mu riiuasja ja teeb mulle õigust! Tema toob mind valgusesse, ma saan näha tema õiglust!
10
Siis mu vaenlane näeb ja häbi katab seda, kes mulle ütleb: "Kus on Jehoova, su Jumal?" Mu silmad saavad kahjurõõmsalt temast näha, et nüüd tallatakse teda nagu uulitsapori!
11
Päev su müüride ülesehitamiseks! See päev on ammu määratud!
12
Sel päeval tullakse su juure Assurist Egiptuseni ja Egiptusest Frati jõeni, merest mereni ja mäest mäeni!
13
Aga maa tehakse lagedaks ta elanike pärast, nende tegude vilja pärast!
14
Karjatse kepiga oma rahvast, oma pärisosa lambaid, kes elavad isepäinis metsas, keset viljakat maad! Käigu nad karjas Baasanis ja Gileadis nagu muistseil päevil!
15
Otsegu oma Egiptusemaalt väljumise päevil näita meile imetegusid!
16
Paganad näevad ja häbenevad hoolimata kõigest oma vägevusest! Nad panevad käe suu peale, neil jäävad kõrvad kurdiks!
17
Nad lakuvad põrmu nagu madu, maa roomajate sarnaselt! Nad väljuvad värisedes oma linnustest, lähenevad vabisedes Jehoovale, meie Jumalale: nad kardavad Sind!
18
Kes on Jumal nagu sina, kes annab andeks süü ja läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest, kes ei pea viha mitte igavesti, vaid armastab osadust,
19
kes halastab jälle meie peale, peseb ära meie süüteod? Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse!
20
Sina osutad Jaakobile truudust, Aabrahamile osadust, nõnda nagu sa meie vanemaile oled vandega tõotanud muistseil päevil!
