1
Ja mina ütlesin: kuulge ometi, Jaakobi peamehed ja Iisraeli soo juhid! Kas teil ei olegi tarvis teada, mis on õige,
2
teil, kes vihkate head ja armastate kurja, kes rebite naha pealt ja liha kontidelt,
3
kes sööte mu rahva liha ja nülite neilt naha, murrate nende luud ja poetate neid nagu lihatükke keedupotti või liha katlasse?
4
Küllap nad kord kisendavad Jehoova poole, kuid tema ei vasta neile, vaid peidab sel ajal oma palge nende eest, sellepärast et nad oma tegudega on teinud kurja!
5
Nõnda ütleb Jehoova nende prohvetite kohta, kes eksitavad mu rahvast, kes hüüavad: Rahu! kui neil on hammaste vahel midagi närida, aga kes kuulutavad sõja sellele, kes neile midagi suhu ei pane:
6
sellepärast tuleb teile nägemusteta öö ja ennustusteta pimedus! Päike loojub nende prohvetite kohal ja päev muutub neile pimedaks!
7
"Siis nägijad jäävad häbisse ja ennustajad tunnevad piinlikkust; nad kõik katavad kinni oma habeme, sest Jumala vastust ei ole!"
8
Mina aga olen täis jõudu, Jehoova Vaimu, täis õigust ja vägevust, et kuulutada Jaakobile ta üleastumist ja Iisraelile ta pattu!
9
Kuulge ometi seda, Jaakobi soo peamehed ja Iisraeli soo juhid, kes põlgate õigust ja väänate kõveraks kõik, mis on õige,
10
kes ehitate Siionit verega ja Jeruusalema ülekohtuga!
11
Tema peamehed mõistavad kohut meelehea eest, tema preestrid õpetavad tasu eest ja tema prohvetid ennustavad raha eest! Ometi toetuvad nad Jehoovale, üteldes: "Eks ole Jehoova meie keskel? Ei meile tule õnnetust!"
12
Teie pärast küntakse siis Siion põlluks, Jeruusalem saab kivivaremeks ja templimägi metsaseks künkaks!
