1
Daarjavese, Ahasverose poja, kes oli meedlaste soost ja oli saanud kaldealaste kuningriigi kuningaks, esimesel aastal,
2
tema valitsuse esimesel aastal mina, Taaniel, panin raamatuis tähele aastate arvu, mis prohvet Jeremijale tulnud Jehoova sõna järele pidi täide minema Jeruusalema varemeis-oleku kohta: seitsekümmend aastat.
3
Ja ma pöörasin oma näo Issanda Jumala poole, otsides teda palve ja anumistega, paastudes, kotiriides ja tuhas.
4
Ma palusin Jehoovat, oma Jumalat, tunnistasin ja ütlesin: "Oh Issand, Sina oled suur ja kardetav Jumal, kes peab lepingut ja osutab heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad!
5
Me oleme pattu teinud ja eksinud, oleme olnud ülekohtused ja oleme hakanud vastu, oleme taganenud su käskudest ja kohtuseadustest,
6
me pole kuulanud su sulaseid, prohveteid, kes sinu nimel kõnelesid meie kuningaile, vürstidele, vanemaile ja kogu maa rahvale!
7
Sinul, Issand, on õigus, aga meil on häbi silmis, nõnda nagu tänapäeval on Juuda meestel ja Jeruusalema elanikel ja kogu Iisraelil, lähedastel ja kaugetel kõigis maades, kuhu sa nad oled pillutanud truudusetuse pärast, mida nad sinule osutasid!
8
Jehoova! Meil on häbi silmis, meie kuningail, meie vürstidel ja meie vanemail, et me oleme sinu vastu pattu teinud!
9
Issandal, meie Jumalal on halastus ja andeksand, kuigi me oleme hakanud temale vastu
10
ega ole kuulanud Jehoova, oma Jumala häält, et oleksime käinud tema õpetuste järele, mis ta pani meie ette oma sulaste prohvetite läbi,
11
vaid kogu Iisrael on astunud üle su käsuõpetusest ja on taganenud sellest, ilma et oleks võtnud kuulda su häält! Seepärast on meie peale valatud see sajatus ja vanne, mis Jumala sulase Moosese käsuõpetuses on kirja pandud! Sest me oleme tema vastu pattu teinud!
12
Ja tema on tõeks teinud oma sõnad, mis ta meie ja meie valitsejate kohta, kes meie üle valitsesid, oli rääkinud, tuues meile nii suure õnnetuse, mille sarnast ei ole sündinud kogu taeva all, nagu see sündis Jeruusalemas!
13
Nõnda nagu Moosese käsuõpetuses on kirjutatud, nõnda tuli kogu see õnnetus meie peale. Aga me ei ole Jehoova, oma Jumala palet mitte leevendanud, et oleksime pöördunud oma süütegudest ja tähele pannud sinu tõde!
14
"Seepärast oli Jehoova valvas ja tõi selle õnnetuse meie peale; sest Jehoova, meie Jumal on õiglane kõigis oma tegudes, mis ta teeb! Meie aga ei ole kuulanud tema häält!"
15
Ja nüüd, Issand, meie Jumal, kes oled oma rahva Egiptusemaalt ära toonud oma vägeva käega ja oled teinud enesele nime, nagu see tänapäeval on: meie oleme pattu teinud ja õelad olnud!
16
Issand, kõigi su õiglaste tegude pärast pöördugu ometi su viha ja raev su linnalt Jeruusalemalt, su pühalt mäelt! Sest meie pattude ja meie vanemate süütegude pärast on Jeruusalem ja sinu rahvas saanud teotuse aluseks kõigile meie naabritele!
17
Ja nüüd, meie Jumal, kuule oma sulase palvet ja anumisi, ja lase oma pale paista oma hävitatud pühamu peale iseenese pärast, Issand!
18
Pööra, mu Jumal, oma kõrv ja kuule, ava oma silmad ja vaata meie hävingut, ja linna, millele on pandud sinu nimi, sest me ei heida oma anumisi su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid sinu suure halastuse pärast!
19
Issand, kuule, Issand, anna andeks, Issand, pane tähele ja tee teoks iseenese pärast, mu Jumal, ära viivita! Sest su linnale ja su rahvale on pandud sinu nimi!"
20
Ja kui ma alles rääkisin ja palvetasin ja tunnistasin oma pattu ja oma Iisraeli rahva pattu ja heitsin oma anumise Jehoova, oma Jumala palge ette mu Jumala püha mäe pärast,
21
kui ma alles palves rääkisin, siis tuli see mees, Gabriel, keda ma nägemuses varem olin näinud, kiiresti lennates mu juure õhtuse ohvri ajal.
22
Ta tuli ja rääkis minuga ning ütles: "Taaniel, nüüd ma olen tulnud sind targaks tegema!
23
Su anumiste algul läks Sõna välja ja mina olen tulnud teatama, et sa oled armastusväärne! Seepärast pane tähele Sõna ja õpi mõistma nägemust!
24
Seitsekümmend aastanädalat on seatud su rahvale ja su pühale linnale üleastumise lõpetamiseks, patule piiri panemiseks ja süüteo lepitamiseks, igavese õiguse toomiseks, nägemuse ja prohveti kinnitamiseks ja Kõigepühama võidmiseks!
25
Ja tea ning mõista: sõna väljumisest alates Jeruusalema taastamiseks ja ülesehitamiseks kuni võitud Vürstini on seitse aastanädalat; ja kuuskümmend kaks aastanädalat - siis on see jälle üles ehitatud turgude ja vallikraavidega, kuigi aegade surve all. Ja aegade lõpus,
26
pärast kuutkümmend kaht aastanädalat, kaotatakse Võitu ja teda ei ole enam; linna ja pühamu hävitab ühe vürsti rahvas, kes tuleb; selle lõpp tuleb uputusega ja lõpuks on sõda: hävitus on määratud!
27
Paljude meelest ta ei hooli lepingust ühe aastanädala jooksul ja ta lõpetab pooleks aastanädalaks tapa- ja roaohvri; hävitaja tuleb koletise tiibadel, kuni määratud lõpp voolab üle hävitaja!"
