1
Kuningas Belsassari valitsuse kolmandal aastal ilmutati mulle, Taanielile, nägemus peale selle, mis mulle varem oli ilmutatud.
2
Kui ma nägemuses nägin, siis ma olin, kui ma vaatasin, Suusa palees Eelami maakonnas; ja ma nägin selles nägemuses, et ma olin Uulai jõe ääres.
3
Ja ma tõstsin oma silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, üks jäär seisis teispool jõge ja tal oli kaks sarve; ja sarved olid kõrged, aga üks oli teisest kõrgem, ja kõrgem tõusis viimsena.
4
Ma nägin jäära kaevlevat lääne ja põhja ja lõuna poole, ja ükski loom ei suutnud temale vastu seista ega olnud tema käest päästjat; ta tegi, nagu temale meeldis, ja ta suurustas.
5
Siis ma panin tähele, ja vaata, üks sikk tuli lääne poolt üle kogu maa, ilma et ta oleks puudutanud maad; ja sikul oli silmade vahel väljapaistev sarv.
6
Ja ta tuli kahe sarvega jäära juure, keda ma olin näinud seisvat teisel pool jõge, ja jooksis sellele kallale oma jõulises vihas.
7
Ja ma nägin teda jõudvat jäära juure; siis ta märatses selle vastu ja puskis jäära ning murdis selle mõlemad sarved; ja jääral ei olnud jõudu temale vastu seista, vaid too paiskas ta maha ja tallas teda; ja ei olnud kedagi, kes oleks päästnud jäära tema käest.
8
Ja sikk suurustas üpris väga, aga kui ta oli vägevuse tipul, murdus suur sarv ja selle asemele kasvas neli väljapaistvat sarve taeva nelja tuule poole.
9
Ja ühest neist puhkes veel üks pisuke sarv ja see kasvas väga suureks lõuna ja ida ja ilusa maa suunas!
10
Ta kasvas suureks kuni taeva väeni ja paiskas maha mõned sellest väest ja tähtedest ning tallas neid!
11
Ja ta tõstis ennast kuni selle väe Vürstini; sellelt võeti ära alaline ohver ja ta pühamu paik tõugati ümber!
12
Ja alalise ohvri asemele anti üleastumine; ta paiskas tõe maha, ja mida ta tegi, läks tal korda!
13
Siis ma kuulsin üht püha kõnelevat, ja teine püha küsis kõnelejalt: "Kui kaua kestab see nägemus alalisest ohvrist ja hukutavast üleastumisest, pühamu ja väe tallata-andmisest?"
14
Ja ta ütles mulle: "Kaks tuhat kolmsada õhtut-hommikut! Siis saab pühamu taas oma õiguse!"
15
Ja kui mina, Taaniel, olin näinud seda nägemust ja püüdsin seda mõista, vaata, siis seisis mu ees keegi, kellel oli mehe välimus!
16
Ja ma kuulsin inimese häält Uulai kallaste vahelt, ja see hüüdis ning ütles: "Gabriel, seleta see nägemus tollele seal!"
17
Siis ta tuli sinna, kus ma seisin, ja kui ta tuli, siis ma kohkusin ja langesin silmili maha! Ja ta ütles mulle: Inimesepoeg, pane tähele, et see nägemus tähendab viimset aega!
18
Ja kui ta minuga rääkis, olin ma sügavas unes, silmili maas; aga ta puudutas mind ja pani mind seisma sinna, kus ma olin seisnud,
19
ja ütles: Vaata, ma annan sulle teada, mis sünnib sajatuse viimsel ajal: seatud ajal tuleb lõpp!
20
Jäär, keda sa nägid, kellel oli kaks sarve, on Meeda ja Pärsia kuningad.
21
Karune sikk on Kreeka kuningas; suur sarv tema silmade vahel on esimene kuningas.
22
Ja et see murdus ning neli tõusid selle asemele, on neli kuningriiki, mis tõusevad tema rahvast, aga mitte nii vägevad kui tema.
23
Ja nende valitsuste lõpus, kui üleastujate mõõt on täis saanud, tõuseb üks kuningas, jultunud näoga ja salasepitsustes osav!
24
Ja tema jõud on vägev, aga mitte ta omast jõust, ja ta valmistab tohutu õnnetuse; tal on kordaminek teos ja ta hävitab vägevad!
25
Tema tarkus on püha rahva vastu ja ta käes õnnestub pettus; ta suurustab oma südames ja hävitab paljusid ootamatult! Vürstide Vürstigi vastu ta tõuseb, ent ilma inimkäeta murtakse ta ise!
26
Ja nägemus õhtuist ja hommikuist, millest oli kõne, on tõsi; aga sina hoia see nägemus saladuses, sest see on kaugeiks päeviks!
27
Ja mina, Taaniel, olin seejärel mõnd aega haige; siis ma tõusin üles ja toimetasin kuninga teenistust, aga ma olin kohkunud nägemuse pärast ega mõistnud seda.
