1
Pärsia kuninga Koorese kolmandal aastal ilmutati Taanielile, kellele oli pandud nimeks Beltsassar, üks asi; ja see asi on tõsi ning tähendab suurt vaeva. Ta pani asja tähele ja õppis nägemust mõistma.
2
"Neil päevil olin mina, Taaniel, leinanud kolm nädalat aega.
3
Maiusrooga ma ei söönud ja liha ega viina ei tulnud mu suhu, ja ma ei võidnud ennast hoopiski mitte, seni kui kolme nädala päevad olid täis saanud.
4
Ja esimese kuu kahekümne neljandal päeval olin ma suure jõe, Hiddekeli kaldal.
5
Ja ma tõstsin oma silmad üles ning vaatasin, ja ennäe, seal oli üks Mees, linased riided seljas ja niuded vöötatud Uufa kullaga!
6
Ta ihu oli nagu tarsisekivi ja ta pale paistis välguna, ta silmad olid nagu tulelondid, ta käsivarred ja jalad hiilgasid vase sarnaselt; ja ta sõnad kõlasid nagu rahvahulga karjumine!
7
Mina, Taaniel, nägin üksi seda nägemust, aga mehed, kes olid ühes minuga, seda nägemust ei näinud; ometi valdas neid suur hirm ja nad jooksid peitu.
8
ma jäin üksi. Ja kui ma nägin seda suurt nägemust, siis ei olnud mul enam rammu, mu tore välimus muutus hirmsaks ja ma jäin jõuetumaks.
9
Ja ma kuulsin tema sõnade kõla; ja kui ma tema sõnade kõla kuulsin, siis ma langesin raskes unes silmili maha, nägu vastu maad.
10
Ja vaata, üks käsi puudutas mind ja raputas mind tõusma põlvili ja käpukile!
11
Ja ta ütles mulle: "Taaniel, armas mees, pane tähele sõnu, mis ma sulle räägin, ja seisa seal, kus sa seisid, sest mind on nüüd läkitatud su juure!" Ja kui ta minuga neid sõnu rääkis, seisin ma värisedes.
12
Ja ta ütles mulle: Ära karda, Taaniel, sest esimesest päevast peale, kui sa andsid oma südame, et mõista ja olla alandlik oma Jumala ees, võeti su sõnu kuulda; ja ma olen tulnud su sõnade pärast.
13
Pärsia kuningriigi kaitseingel pani mulle vastu kakskümmend üks päeva; aga vaata, Miikael, üks peainglitest, tuli mulle appi ja ma jätsin tema sinna, Pärsia kuningate kaitseingli juure
14
ja tulin sulle õpetama seda, mis rahvale juhtub viimseil päevil, sest on veelgi üks nägemus neiks päeviks!
15
Ja kui ta minuga nõnda rääkis, lõin ma oma silmad maha ja vaikisin.
16
Ja vaata, nagu oleks üks inimkäsi puudutanud mu huuli; ja ma avasin suu ja rääkisin ning ütlesin sellele, kes seisis mu kohal: "Mu isand, nägemuse tõttu on mulle tulnud valud ja mul ei ole enam jõudu!
17
Ja kuidas võikski mu isanda seesugune sulane rääkida säärase isandaga? Sest nüüd ei ole mul enam jõudu ega ole mu sisse jäänud hingeõhku!"
18
Siis puudutas see inimesesarnane mind jälle ja kinnitas mind.
19
Ja ta ütles: "Ära karda, armas mees, rahu olgu sulle! Ole julge! Ole julge!" Ja kui ta minuga rääkis, siis ma tundsin ennast tugevana ja ütlesin: "Rääkigu mu isand, sest sa oled mind kinnitanud!"
20
Ja tema ütles: "Kas sa tead, mispärast ma su juure olen tulnud? Aga nüüd ma lähen tagasi Pärsia kaitseingliga võitlema, ja kui ma temaga valmis saan, vaata, siis tuleb Kreeka kaitseingel!
21
Ometi tahan ma sulle teada anda, mis on kirjutatud tõeraamatusse! Ei ole ühtki, kes aitaks mind nende vastu kui ainult teie kaitseingel Miikael!
