1
Siis ta hüüdis mu kuuldes suure häälega, üteldes: "Tulge siia, linna nuhtlejad, ja igaühel olgu käes hävitusrelv!"
2
Ja vaata, kuus meest tulid Ülavärava poolt, mis on põhja poole, ja igaühel oli käes oma purustusriist; aga nende seas oli mees, linased riided seljas ja kirjutustarbed puusal; ja nad tulid ning asusid vaskaltari kõrvale.
3
Ja Iisraeli Jumala auhiilgus tõusis keerubi pealt, mille peal ta oli, koja laudile, ja hüüdis linaste riietega meest, kellel olid kirjutustarbed puusal.
4
Ja Jehoova ütles temale: "Mine läbi linna, läbi Jeruusalema, ja tee märk nende meeste laubale, kes ohkavad ja ägavad kõigi jäleduste pärast, mida selles linnas tehakse!"
5
Ja neile teistele ta ütles minu kuuldes: "Minge tema järel läbi linna ja lööge! Teie silm ärgu kurvastugu ja ärge andke armu!
6
Tapke sootumaks vanad, noored mehed ja neitsid, lapsed ja naised, aga ärge puudutage ühtki, kellel on märk küljes! Ja alustage mu pühamust!" Ja nad alustasid meestest, vanemaist, kes olid koja ees.
7
Ja ta ütles neile: "Rüvetage koda ja täitke õued mahalöödutega! Minge!" Ja nad läksid välja ning hakkasid linnas maha lööma.
8
Aga kui nad olid maha löömas ja mina olin üksi jäänud, siis ma langesin silmili maha ja kisendasin ning ütlesin: "Oh Issand Jehoova! Kas sa tahad hävitada kogu Iisraeli jäägi, et sa valad oma tulise viha Jeruusalema peale?"
9
Siis ta ütles mulle: "Iisraeli ja Juuda soo süü on üpris väga suur; maa on täis veresüüd ja linn on täis õiguseväänamist, sest nad ütlevad: Jehoova on maa maha jätnud, Jehoova ei näe!
10
Sellepärast minugi silm ei kurvasta ja ma ei anna armu! ma panen nende eluviisid neile pea peale!
11
Ja vaata, linaste riietega mees, kellel olid kirjutustarbed puusal, tõi sõna, üteldes: ma tegin, nagu sa mind käskisid!"
