1
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
2
"Ja sina, inimesepoeg, nõnda ütleb Issand Jehoova Iisraeli maale: lõpp! Üle nelja maapiiri tuleb lõpp!
3
Nüüd tuleb sulle lõpp, sest ma läkitan oma viha su peale ning mõistan kohut su üle su eluviiside kohaselt ja panen su peale kõik su jäledused!
4
Mu silm ei kurvasta sinu pärast ja ma ei anna armu, vaid panen su eluviisid su peale ja su jäledused tulevad su keskele; ja te peate tundma, et mina olen Jehoova!
5
Nõnda ütleb Issand Jehoova: Õnnetus! Ükspäinis õnnetus! Vaata, see tuleb!
6
Lõpp tuleb, tuleb lõpp! See saabub sulle! Vaata, see tuleb!
7
Järg tuleb sinu kätte, maa elanik! Aeg tuleb, päev on ligidal: jahmatuseks, aga mitte rõõmuhõikeiks mägedel!
8
Nüüd varsti ma valan su peale oma tulise viha ja teostan su kallal oma viha; ma mõistan kohut su üle su eluviiside kohaselt ja panen su peale kõik su jäledused!
9
Mu silm ei kurvasta ja ma ei anna armu; su eluviiside kohaselt ma panen su peale ja su jäledused tulevad su keskele; ja te peate tundma, et mina, Jehoova, olen see, kes lööb!
10
Vaata, päev! Vaata, see tuleb! Järg on tulnud, väärus õitseb, ülbus võrsub!
11
Vägivald tõuseb õeluse vitsaks; neist ei jää üle midagi, ei nende rikkusest ega neist enestest, hädakisagi ei kosta enam nende keskel!
12
Aeg tuleb, päev ligineb! Ostja ärgu rõõmutsegu ja müüja ärgu kurvastagu, sest tuline viha tuleb kogu selle lärmava jõugu peale!
13
Jah, müüja ei pääse tagasi müüdu juure, kui ta ongi veel elus elavate keskel; sest nägemus kogu selle lärmava jõugu kohta ei pöördu ära ja oma süüteo juures ei hoia ükski oma elu!
14
Puhutakse küll sarve ja seatakse kõik valmis, aga ükski ei lähe sõtta, sest mu tuline viha on kogu selle lärmava jõugu vastu!
15
Väljas on mõõk ning sees on katk ja nälg; kes on väljal, see sureb mõõga läbi, ja kes on linnas, selle sööb nälg ja katk!
16
Ja kui neist mõned ülejäänud pääsevad, siis on need mägedel otsegu kuristike tuvid, kes kõik kudrutavad igaüks oma süü pärast!
17
Kõik käed lõtvuvad ja kõik põlved muutuvad veeks!
18
Nad panevad endile kotiriided vööle ja neid katab värin; kõigil nägudel on häbi ja kõigi nende pead on paljad!
19
Oma hõbeda nad viskavad uulitsaile ja nende kuld on roojane; nende hõbe ja kuld ei päästa neid Jehoova vihapäeval, nad ei saa sellega toita oma hinge ega täita oma kõhtu; sest see on saanud neile komistuskiviks süüsse!
20
Nad on tarvitanud selle suurepärast ilu uhkuseks ja on sellest valmistanud oma jäledad, põlastusväärsed kujud; seepärast ma teen selle neile roojaseks!
21
ma annan selle riisumiseks võõrastele ja saagiks maa õelaile, ja need teotavad seda.
22
ma pööran neist ära oma palge ja mu kallisvara teotatakse; sinna tulevad röövlid ja need teotavad seda.
23
Valmistu tapuks, sest maa on täis veresüüd ja linn on täis vägivalda!
24
Ja ma toon kõige halvemad paganaist ja need pärivad nende kojad; ma lõpetan nende vägevate kõrkuse ja nende pühamud teotatakse!
25
Ahastus tuleb ja nad otsivad rahu, aga seda ei ole!
26
Õnnetus tuleb õnnetuse peale, kuulujutt kuulujutu järele; siis nad nõuavad prohvetilt nägemust, aga õpetus on kadunud preestreilt ja nõu vanemailt.
27
Kuningas leinab, vürst ehib ennast ehmatusega ja maa rahva käed värisevad; ma kohtlen neid nende eluviiside kohaselt ja mõistan kohut nende üle nende oma seaduste järele ning nad peavad tundma, et mina olen Jehoova!"
