1
Ja üheteistkümnendal aastal, esimese kuu esimesel päeval tuli mulle Jehoova sõna; ta ütles:
2
"Inimesepoeg! Et Tüüros ütleb Jeruusalema kohta: "Paras! Purustatud on rahvaste uks! Pööre minu kasuks: mina täitun, tema on tühi!"
3
siis ütleb Issand Jehoova nõnda: vaata, ma olen su vastu, Tüüros, ja lasen tõusta su vastu palju rahvaid, otsegu meri tõstab oma laineid!
4
Need hävitavad Tüürose müürid ja kisuvad maha ta tornid; ja mina pühin sealt ära ta põrmugi ning teen ta paljaks kaljuks!
5
Temast saab nootade kuivatuspaik, mis asub keset merd, sest mina olen rääkinud, ütleb Issand Jehoova, ja ta jääb rahvaile saagiks!
6
Tema tütarlinnad, mis on maismaal, tapetakse mõõgaga ja nad peavad tundma, et mina olen Jehoova!
7
Sest nõnda ütleb Issand Jehoova: vaata, ma toon põhja poolt Tüürose kallale Paabeli kuninga Nebukadnetsari, kuningate kuninga hobuste, sõjavankrite, ratsanike ja suure rahvahulgaga!
8
Su tütarlinnad maismaal ta tapab mõõgaga, ja ta paneb su vastu piiramisseadmed, kuhjab su vastu valli, püstitab su vastu kaitsevarju,
9
juhib oma müüripurustaja hoobid su müüridesse ja kisub su tornid maha oma raideriistadega!
10
Tema hobuste rohkuse pärast katab sind tolm ning ratsanike, rataste ja vankrite mürinast värisevad su müürid, kui ta tuleb sisse su väravaist, nagu tullakse sisse vallutatud linna!
11
Oma hobuste kapjadega trambib ta kõiki su uulitsaid, ta tapab mõõgaga su rahva ja su tugevad sambad langevad maha!
12
Nad riisuvad su vara ja röövivad su kauba; nad kisuvad maha su müürid ja lammutavad su kaunid kojad; su kivid, puud ja prügi nad heidavad vette!
13
Nõnda ma lõpetan su laulude kõla ja enam ei ole kuulda su kannelde helinat!
14
Ma teen sind paljaks kaljuks, sinust saab nootade kuivatuspaik, sind ei ehitata enam üles! Sest mina, Jehoova, olen rääkinud, ütleb Issand Jehoova!
15
Nõnda ütleb Issand Jehoova Tüürosele: eks värise saared su langemise mürinast, kui haavatud oigavad, kui mõõk tapab su sees?
16
Kõik mere vürstid astuvad alla oma aujärgedelt, heidavad ära oma mantlid ja võtavad seljast kirjatud kuued; nad riietuvad vöödesse, istuvad maas, värisevad üha ja on kohkunud sinu pärast!
17
Ja nad alustavad sinu pärast nutulaulu ning ütlevad sulle: Kuidas sa küll oled hukkunud, pidanud kaduma meredelt, ülistatud linn, kes merel oli vägev, tema ise ja ta elanikud, kes täitis hirmuga kõiki, kes seal elasid!
18
Nüüd värisevad saared su langemispäeval, jah, meresaared on jahmunud su lõpu pärast!
19
Sest nõnda ütleb Issand Jehoova: kui ma teen sind laastatud linnaks, linnade sarnaseks, milledes ei elata, kui ma lasen su peale tõusta süvavee ja sind katab suurvesi,
20
siis ma tõukan sind alla nende juure, kes on hauda läinud, muistse rahva juure; ja ma panen sind elama maa sügavustesse, ürgsete varemete keskele ühes nendega, kes on hauda läinud, et sa enam ei pöörduks tagasi ega jääks püsima elavate maale!
21
Ma teen sind hirmutiseks ja sind ei ole enam: kui sind otsitakse, siis ei leita sind mitte iialgi, ütleb Issand Jehoova!"
