1
Ja üheksandal aastal, kümnenda kuu kümnendal päeval tuli mulle Jehoova sõna; ta ütles:
2
"Inimesepoeg, kirjuta enesele üles päeva nimi, just tänase päeva nimi: Paabeli kuningas ründab Jeruusalema just täna!
3
Ja räägi vastupanijale soole tähendamissõna ning ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jehoova: pane pott tulele, pane, ja vala sisse ka vett!
4
Kogu sellesse lihatükid, kõik head tükid, reis ja labaluu, täida see valitud kontidega!
5
Võta valitud lammas ja lao selle alla ka puid; keeda ta tükke, hauta selle sees ta kontegi!
6
Seepärast ütleb Issand Jehoova nõnda: häda veresüüga linnale, roostetanud potile, mille küljest rooste ära ei lähe! Tühjenda see tükk tüki järele, ilma liisku heitmata!
7
Sest tema valatud veri on keset teda: ta pani selle palja kalju peale ega valanud maha, et seda katta põrmuga!
8
Viha õhutamiseks, kättemaksu teostamiseks pani tema oma valatud vere palja kalju peale, et seda ei saaks peita!
9
Seepärast ütleb Issand Jehoova nõnda: häda veresüüga linnale! Minagi suurendan tuleriita!
10
Lisa puid, süüta tuli, keeda liha valmis vala leem välja ja lase kondid haududa!
11
Pane siis pott tühjalt süte peale, et see kuumeneks ja vask hakkaks hõõguma, et selle mustus sulaks, rooste kaoks!
12
Vaeva on nähtud, aga selle küljest ei ole läinud see rohke rooste. Tulle see rooste!
13
Oma häbiväärse mustuse tõttu - ma tahtsin sind küll puhastada, sina aga ei läinud puhtaks oma mustusest - sina ei saagi enam puhtaks, enne kui ma olen su kallal vaigistanud oma viha!
14
Mina, Jehoova, olen rääkinud. See sünnib ja seda ma teen. Ma ei jäta seda unarusse ja ma ei kurvasta ega kahetse: su teede ja tegude järele mõistetakse kohut su üle, ütleb Issand Jehoova!"
15
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
16
"Inimesepoeg, vaata, äkilise surma läbi ma võtan sinult ära su silmarõõmu, aga ära kaeba ega nuta ja sul ärgu tulgu pisaratki!
17
Oiga tasa, ära tee leinakaebust surnute pärast! Mähi enesele peamähis pähe ja pane kingad jalga, ära kata kinni oma habet ja ära söö leinaleiba!"
18
Kui ma hommikul rääkisin seda rahvale - õhtul oli surnud mu naine ja ma tegin järgmisel hommikul, nagu mind oli kästud -
19
siis ütles rahvas mulle: "Kas sa ei seletaks meile, mis tähendus on sellel meie kohta, et sa nõnda teed?"
20
Ja ma vastasin neile: "Mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
21
ütle Iisraeli soole: nõnda ütleb Issand Jehoova: vaata, mina teotan ära oma pühamu, teie võimu uhkuse, teie silmade rõõmu ja teie hinge igatsuse; ja teie pojad ja tütred, kes teile järele jäävad, langevad mõõga läbi!
22
Siis te teete, nagu mina olen teinud: te ei kata kinni oma habet ega söö leinaleiba,
23
teil on peamähis peas ja kingad jalas; te ei kaeba ega nuta, vaid hääbute oma süütegude sees ja ägate isekeskis!
24
Hesekiel on teile endeks: just nagu tema on teinud, peate teiegi tegema! Kui see sünnib, siis te peate tundma, et mina olen Issand Jehoova!
25
Ja sina, inimesepoeg! Tõesti, sel päeval, mil ma võtan neilt ära nende pelgupaiga, nende suurepärase rõõmu, nende silmarõõmu ja hinge igatsuse, nende pojad ja tütred,
26
sel päeval jõuab su juure põgenik, et seda kuulutada kõrvade kuuldes!
27
Sel päeval avaneb su suu ühes põgenikuga ja sa räägid ega ole enam tumm! Sina oled neile endeks ja nad peavad tundma, et mina olen Jehoova!"
