1
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
2
"Inimesepoeg, pööra oma pale lõuna poole ja lase oma sõnad voolata lõunasse! Kuuluta prohvetlikult metsamaa kohta Lõunamaal
3
ja ütle Lõunamaa metsale: kuule Jehoova sõna! Nõnda ütleb Issand Jehoova: vaata, ma süütan su külge tule ja see põletab sinus kõik toored puud ja kõik kuivanud puud! See lõõmav leek ei kustu ja selles kõrbevad kõik palged lõunast põhja!
4
Ja kõik liha näeb, et mina, Jehoova, olen süüdanud selle põlema; see ei kustu!
5
Mina aga ütlesin: Oh Issand Jehoova! Nad ütlevad minu kohta: küllap ta räägib tähendamissõnu!"
6
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
7
"Inimesepoeg, pööra oma pale Jeruusalema poole ja lase oma sõnad voolata selle pühamu vastu! Ja kuuluta prohvetlikult Iisraeli maa kohta
8
ning ütle Iisraeli maale: Nõnda ütleb Jehoova: Vaata, ma olen sinu vastu ja tõmban oma mõõga tupest ning hävitan sinust õige ja õela!
9
Sellepärast et ma tahan sinust hävitada õige ja õela, väljub mu mõõk oma tupest kõige liha vastu lõunast põhja!
10
Ja kõik liha peab tundma, et mina, Jehoova, olen tõmmanud oma mõõga tupest välja - see ei lähe enam sinna tagasi!
11
Aga sina, inimesepoeg, oiga! Murdunud niuetega ja kibedust tundes oiga nende silme ees!
12
Ja kui nad sinult küsivad: "Mispärast sa oigad?" siis vasta: ühe sõnumi pärast! Kui see tuleb, siis nõrkeb iga süda ja lõtvuvad kõik käed; iga vaim muutub araks ja kõik põlved voolavad vett! Vaata, see tuleb ja sünnib, ütleb Issand Jehoova!"
13
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
14
"Inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja ütle: nõnda ütleb Issand! Ütle: mõõk, mõõk on ihutud ja juba haljastatud!
15
Ihutud, et see hästi tapaks, haljastatud, et see välguks! Või peaksime rõõmutsema? Mu poja vits põlgab igat puud!
16
Haljana on see antud pihku haaramiseks: mõõk on ihutud ja haljastatud et selle saaks anda tapja kätte!
17
Kisenda ja ulu, inimesepoeg, sest see tuleb mu rahva kallale, kõigi Iisraeli vürstide kallale: nad antakse ühes mu rahvaga mõõga ette! Sellepärast laksuta enesele vastu puusa!
18
Sest katsumine tuleb - aga kuidas, kui ei ole vihatud vitsagi? ütleb Issand Jehoova.
19
Aga sina, inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja löö käsi kokku! Ja kahekordistugu mõõk, saagu kolmekordseks mahalöömise mõõk, see suur mahalöömise mõõk, mis neid piirab,
20
et südamed vabiseksid ja komistusi oleks palju! Kõigi nende väravate juure ma olen pannud tapamõõga! Oh häda! See on tehtud välguks, ihutud tapmiseks!
21
Löö vahedasti nii paremale kui vasakule, kuhu iganes su tera on kästud!
22
Minagi löön käsi kokku ja vaigistan oma tulist viha? Mina, Jehoova, olen rääkinud!"
23
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
24
"Sina, inimesepoeg, tee kaks teed Paabeli kuninga mõõga tulekuks, samalt maalt tulgu mõlemad; ja valmista teetulp, valmista see linnatee otsa juure.
25
Märgi mõõga tuleku tee ammonlaste Rabbasse ja Juudasse, kindlustatud Jeruusalemma.
26
Sest Paabeli kuningas seisab teelahkmel, mõlemate teede alguses, liisku heites: ta raputab nooli, küsitleb teeraveid, uurib maksa!
27
Tema paremas käes on liisk "Jeruusalem": tuleb panna müürimurdjaid, avada suu sõjakisaks, tõsta hõiskamiseks, panna müürimurdjaid väravate vastu, kuhjata piiramisvall, ehitada piiramisseadmeid!
28
See on Jeruusalema elanike silmis küll valeennustus: neil on antud vanded! Tema aga meenutab süütegu, et oleks põhjust vallutamiseks!
29
Seepärast ütleb Issand Jehoova nõnda: et te olete meenutanud oma süüd, millega teie üleastumised on saanud avalikuks, teie patud kõigis teie tegudes on nähtavad, ja et teid on meenutatud, siis võetakse teid pihku!
30
Ja sina, süüga teotatud Iisraeli vürst, kelle päev on tulnud, aeg lõplikuks karistamiseks,
31
nõnda ütleb Issand Jehoova: heida ära peakate, võta ära kroon! Mis on, ei jää selleks, mis ta on: alandlik ülendatakse, kõrk alandatakse!
32
Varemeiks, varemeiks, varemeiks teen ma selle! Seegi ei jää selleks, mis ta on, kuni tuleb see, kellel on õigus selle kohta, ja mina annan selle temale!
33
Ja sina, inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja ütle: nõnda ütleb Issand Jehoova ammonlaste ja nende teotuse kohta! Ja ütle siis: mõõk, mõõk on paljastatud, ihutud tapmiseks, hävitamiseks, et see välguks -
34
siis kui sulle nähakse tühje nägemusi, ennustatakse valet - et seda panna süüga teotatute kaela peale, kelle päev on tulnud, aeg lõplikuks karistamiseks!
35
Pane see tagasi tuppe! Paigas, kus sa oled loodud, su sünnimaal, mõistan ma kohut su üle!
36
Ma valan su peale oma sajatuse, ma turtsun su vastu vihatuld! ma annan sind jõhkrate meeste kätte, kes on osavad hävitajad!
37
Sa saad tuleroaks, su veri on keset maad, sind ei meenutata enam! Sest mina, Jehoova, olen nõnda ütelnud!"
