1
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
2
"Inimesepoeg, anna mõistatus ja lausu tähendamissõna Iisraeli soole
3
ning ütle: nõnda ütleb Issand Jehoova: suur kotkas, suurte tiibadega, pikkade hoosulgedega, rikkaliku kirju sulestikuga, tuli Liibanonile ja võttis seedri ladva!
4
Ta katkus ära selle võsude tipu ja viis kaubitsejate maale, asetas kaupmeeste linna.
5
Siis ta võttis maa seemet ja heitis külvipõllule; võttis, pani otsegu paju rohke vee ääre,
6
et see võrsuks ja saaks vohavaks viinapuuks, madalat kasvu, et selle lehestik oleks pööratud tema poole ja selle juured oleksid tema all. Ja see sai viinapuuks, ajas harusid ja sirutas välja võrseid.
7
Aga oli veel teine suur kotkas, suurte tiibadega ja rikkaliku sulestikuga; ja vaata, see viinapuu pööras oma juured tema poole ja sirutas oma oksad temale vastu, et ta kastaks seda paremini kui peenart, kuhu see oli istutatud!
8
Heale põllule, rohke vee ääre oli see istutatud, et see oksi ajades ja vilja kandes võiks saada toredaks viinapuuks!
9
Ütle: nõnda ütleb Issand Jehoova: kas sellest saab asja? Eks selle juuri kista välja, vilja muudeta kestaseks ja kõiki värskeid võsusid kuivatata? See kuivab ega ole tarvis tugevat käsivart ja palju rahvast, et seda juurte küljest lahti kiskuda!
10
Jah, vaata, see on istutatud, aga kas sellest saab asja? Eks see kuiva hoopis ära kui idatuul seda puudutab? See kuivab oma kasvupeenrail!"
11
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
12
"Ütle ometi vastupanijale soole: Eks te tea, mis see on? Ütle: Vaata, Paabeli kuningas tuli Jeruusalemma ja võttis selle kuninga ja vürstid ning viis need enese juure Paabelisse!
13
Seejärel ta võttis kuninglikust soost ühe ja tegi temaga lepingu ning laskis teda vanduda; aga maa võimukandjad ta viis ära,
14
et kuningriik jääks jõuetuks ega ajaks ennast püsti, vaid hoolitseks, et ta leping jääks püsima!
15
Aga ta hakkas temale vastu ja läkitas oma käskjalad Egiptusesse, et temale antaks hobuseid ja palju rahvast! Kas sellest saab asja? Kas see pääseb, kes nõnda teeb? Kas pääseb lepingumurdja?
16
Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jehoova, ta sureb selle kuninga asupaigas, tema juures Paabelis, kes tegi tema kuningaks, kelle vannet ta põlastas ja kelle lepingu ta murdis!
17
Vaarao suure sõjaväega ja hulga rahvaga ei aita teda sõjas, kui kuhjatakse piiramisvall ja ehitatakse piiramisseadmed paljude hingede hävitamiseks!
18
Ta põlastas vannet ja murdis lepingu: vaata, kuigi ta andis oma käe, tegi ta ometi kõike seda - ta ei pääse mitte!
19
Seepärast ütleb Issand Jehoova nõnda: nii tõesti kui ma elan, minu vande, mida ta põlastas, ja minu lepingu, mille ta murdis, panen ma tõepoolest tema pea peale!
20
ma laotan oma võrgu tema peale ja ta püütakse minu püünisesse! ma viin ta Paabelisse ja mõistan seal kohut tema üle tema truudusetuse pärast, mida ta on osutanud minu vastu!
21
Ja kõik tema parimad kõigis ta väehulkades langevad mõõga läbi, aga järelejäänud pillutatakse iga tuule poole! Ja te peate tundma, et mina, Jehoova, olen rääkinud!
22
Nõnda ütleb Issand Jehoova: aga mina ise võtan kõrge seedri ladvast ja istutan; selle võsude tippudest ma katkun kõige õrnema ja istutan kõrgele ja järsule mäele!
23
Iisraeli kõrgele mäele ma istutan selle: see ajab oksi ja kannab vilja ning saab toredaks seedriks! Selle alla asuvad kõik linnud, kõik, kel on tiivad, elavad selle okste varjus!
24
Ja kõik metsa puud peavad tundma, et mina olen Jehoova, kes teeb madalaks kõrge puu, kõrgeks madala puu, kuivaks toore puu ja paneb haljendama kuivanud puu! Mina, Jehoova, olen rääkinud, ja ma teen seda!"
