1
Minu juure tuli mehi Iisraeli vanemate hulgast ja nad istusid mu ees.
2
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
3
"Inimesepoeg, needsinased mehed on võtnud oma ebajumalad südamesse ja on pannud oma süü komistuskivi oma palge ette. Kas ma tõesti pean laskma ennast nende poolt küsitella?
4
Seepärast räägi nendega ja ütle neile: nõnda ütleb Issand Jehoova: igale mehele Iisraeli soost, kes võtab oma ebajumalad südamesse, paneb oma süü komistuskivi oma palge ette ja tuleb siis prohveti juure, temale kostan mina, Jehoova ise, tema paljude ebajumalate pärast,
5
et saaksin haarata Iisraeli sugu nende südamest, sellepärast et nad kõik on minust võõrdunud oma ebajumalate tõttu!
6
Seepärast ütle Iisraeli soole: nõnda ütleb Issand Jehoova: pöörduge ümber ja taganege oma ebajumalaist ning pöörake ära oma palged kõigi oma jäledate häbitegude poolt!
7
Sest kes iganes Iisraeli soost või Iisraelis asuvaist võõraist loobub minust ja võtab oma ebajumalad enesele südamesse ja kes paneb oma komistuskivi oma palge ette ning tuleb siis prohveti juure, küsima minult enesele nõu, sellele vastan mina, Jehoova ise!
8
Mina pööran oma palge selle mehe vastu ning teen ta märgiks ja pilkesõnaks, ja ma hävitan tema oma rahva seast; ja te peate tundma, et mina olen Jehoova!
9
Ja kui prohvet ennast laseb eksitada ning ütleb siis sõna, siis olen mina, Jehoova, selle prohveti eksitanud; ja ma sirutan oma käe tema vastu ning hävitan tema oma Iisraeli rahva seast!
10
Nad peavad kandma oma süüd - nagu küsija süü, nõnda on ka prohveti süü -
11
et Iisraeli sugu enam ei eksiks ära minu juurest ega rüvetaks ennast enam kõigi oma üleastumistega, vaid et nad oleksid mulle rahvaks ja mina oleksin neile Jumalaks, ütleb Issand Jehoova!
12
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
13
"Inimesepoeg! Kui maa teeb pattu minu vastu, olles täiesti truuduseta, ja kui ma sirutan oma käe tema vastu ja murran katki tema leivatoe, läkitan sinna nälja ja hävitan sealt inimesed ja lojused,
14
ja selle keskel oleksid ka need kolm meest: Noa, Taaniel ja Iiob, siis päästaksid need oma õiguse tõttu ainult omaenese hinged, ütleb Issand Jehoova!
15
Või kui ma lasen kurjad metselajad käia mööda maad ja selle lastetuks teha, ja see muutub lagedaks, nõnda et see metselajate pärast ei ole käidav,
16
siis need kolm meest selle keskel, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jehoova, ei päästaks poegi ega tütreid, vaid nad pääseksid ainult ise ja maa jääks lagedaks!
17
Või kui ma lasen mõõga tulla üle selle maa ja ütlen: "Mõõk, käi maa läbi!" ning hävitan sealt inimesed ja lojused,
18
ja need kolm meest oleksid selle keskel, siis nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jehoova, ei päästaks nad poegi ega tütreid, vaid nemad üksi pääseksid!
19
Või kui ma läkitan sellele maale katku ja valan oma viha selle peale verena, et hävitada sealt inimesi ja lojuseid,
20
ja Noa, Taaniel ja Iiob oleksid selle keskel, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jehoova, ei päästaks nad poega ega tütart, nad päästaksid omaenese hinged oma õiguse tõttu!
21
Sest nõnda ütleb Issand Jehoova: Jah, kui ma läkitan oma neli kurja nuhtlust: mõõga, nälja, kurjad metselajad ja katku Jeruusalema kallale, et sealt hävitada inimesi ja lojuseid,
22
vaata, siis jääb sinna järele pääsenuid, kes toovad välja poegi ja tütreid; vaata, need tulevad välja teie juure ja te näete nende viise ja tegusid, ja te võite endid trööstida õnnetuse pärast, mis ma Jeruusalemale olen toonud, kõige pärast, mis ma temale olen toonud!
23
Ja nemad trööstivad teid, kui te näete nende viise ja tegusid; ja te peate tundma, et ma mitte asjata ei ole teinud kõike, mis ma seal olen teinud, ütleb Issand Jehoova!"
