1
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
2
"Inimesepoeg, sa elad vastupanija soo hulgas, kellel on silmad nägemiseks, aga nad ei näe, kõrvad kuulmiseks, aga nad ei kuule, sest see on vastupanija sugu!
3
Aga sina, inimesepoeg, valmista enesele teekonnavarustus ja mine teele päevaajal nende nähes; mine nende nähes oma asupaigast teise paika; vahest nad märkavad, kuigi nad on vastupanija sugu!
4
Vii välja päeva ajal nende nähes oma asjad nagu teekonna varustus; ise aga mine õhtul välja nende nähes, nagu vangiminejad lähevad.
5
Murra nende nähes müürist läbi ja vii asjad sealtkaudu välja.
6
Tõsta need nende nähes õlale, vii pimedas välja; kata nägu, et sa ei näeks maad, sest ma olen pannud sind endeks Iisraeli soole!"
7
Ja ma tegin, nagu mind kästi: ma viisin asjad välja päeval, nagu teekonna varustuse; õhtul aga murdsin ma oma käega müürist läbi, pimeduses viisin need välja, tõstsin nende nähes õlale.
8
Aga hommikul tuli mulle Jehoova sõna; ta ütles:
9
"Inimesepoeg, kas pole Iisraeli sugu, see vastupanija sugu, sinult küsinud: "Mis sa teed?"
10
Vasta neile: Nõnda ütleb Issand Jehoova: see on ennustus Jeruusalema vürsti ja kogu Iisraeli soo kohta, kes selles on.
11
Ütle: mina olen teile endeks! Nõnda nagu mina tegin, nõnda tehakse nendega - nad lähevad vangiteekonnale!
12
Ja vürst, kes on nende keskel, peab pimedas kandami õlale tõstma ja välja minema; ta murrab müürist läbi, et sealtkaudu välja viia; ta peab katma oma näo, et ta ei näeks oma silmaga maad!
13
Mina laotan oma võrgu tema peale ja ta püütakse mu püünisesse; ma viin ta Paabelisse, kaldealaste maale, aga seda ta ei saa näha ja seal ta sureb.
14
Ja kõik, kes ümberkaudu on temale abiks, ja kõik ta väesalgad, ma hajutan iga tuule poole ja tõmban mõõga nende taga!
15
Ja nad peavad tundma, et mina olen Jehoova, kui ma neid olen pillutanud paganate sekka ja puistanud mööda maid!
16
Aga ma jätan neist pisut inimesi alles mõõga, nälja ja katku käest, et nad jutustaksid paganate seas, kuhu nad tulevad, kõigist oma häbitegudest; ja nad peavad tundma, et mina olen Jehoova!"
17
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
18
"Inimesepoeg, söö oma leiba vabisedes ja joo oma vett värisedes ja murega
19
ning ütle maa rahvale: Nõnda ütleb Issand Jehoova Jeruusalema elanike kohta Iisraeli maal: Nnad peavad sööma oma leiba murega ja jooma oma vett koleda hirmuga, sellepärast et nende maa laastatakse kõigest, mis seal on kõigi seal elavate vägivalla pärast!
20
Asustatud linnad muutuvad varemeiks ja maa jääb lagedaks; ja te peate tundma, et mina olen Jehoova!"
21
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
22
"Inimesepoeg, mis kõneviis see teil on Iisraeli maal, et ütlete: Aeg venib pikale ja kõik nägemused lähevad tühja?"
23
Seepärast ütle neile: nõnda ütleb Issand Jehoova: ma lõpetan selle kõneviisi ja nõnda ei kõnelda enam Iisraelis! Ja ütle neile: ligidal on aeg ja kõigi nägemuste täitumine!
24
Sest edaspidi ei ole enam ühtki valenägemust ega kahtlast ennustust Iisraeli soo keskel!
25
Sest mina, Jehoova räägin: see sõna, mis ma ütlen, läheb täide ega viibi enam; sest teie päevil, sa vastupanija sugu, ma ütlen sõna ja viin selle täide, ütleb Issand Jehoova!"
26
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
27
"Inimesepoeg, vaata, Iisraeli sugu ütleb: "Nägemus, mida seesinane näeb, täitub ehk hulga aja pärast, ja ta kuulutab prohvetlikult kaugetest aegadest!"
28
Seepärast ütle neile: nõnda ütleb Issand Jehoova: ei viibi enam ükski mu sõna! Sõna, mis ma ütlen, läheb täide, ütleb Issand Jehoova!"
