1
Kuidas küll on tuhmunud kuld, hiilgav, puhas kuld! Pühad kivid on paisatud iga uulitsanurga peale!
2
Kallid Siioni lapsed, maksetud puhtaima kullaga - kuidas küll neid on peetud saviastjate sarnaseks, potissepa käsitööks!
3
Å aakalidki ulatavad nisa, et imetada oma poegi, aga mu rahva tütar on julm, otsegu jaanalinnud kõrves!
4
Imiku keel liibub suulakke janu pärast, lapsed paluvad leiba, aga pole, kes jagaks neile!
5
Need, kes sõid maiustusi, närbuvad uulitsail; keda hellitati purpuri peal, sülelevad tuhahunnikuid!
6
Mu rahva tütre süü on suurem kui Soodoma patt, mis paisati segi silmapilkselt, kätega aitamata!
7
Tema vürstid olid lumest puhtamad, piimast valgemad, ihult korallidest punasemad, kujult otsegu safiirid!
8
Nüüd on nende nägu nõest mustem, neid ei tunta uulitsail; nende nahk on kontidel kortsunud, kuivanud nagu puu!
9
Õnnelikumad olid mõõgaga mahalöödud kui näljast surmatud, kes kidusid torgatuina põllusaagi puudusest!
10
Kaastundlike naiste käed keetsid oma lapsi: need olid neile roaks mu rahva tütre hävingus!
11
Jehoova kasutas oma raevu, valas välja oma tulise viha ja süütas Siionis tule, mis põletas selle alusmüürid!
12
Ei oleks uskunud maa kuningad ja kõik maailma elanikud, et rõhuja ja vaenlane Jeruusalema väravaist sisse tuleb!
13
Tema prohvetite pattude, tema preestrite süü pärast, kes temas valasid õigete verd, on see sündinud!
14
Nad vaarusid uulitsail nagu pimedad, verega roojastatud, nõnda et nende riideid ei võinud puudutada!
15
"Hoidke eest! Roojane!" hüüti nende kohta, "Hoidke eest, hoidke eest, ärge puudutage!" Põgenikenagi nad vaarusid, rahvaste seas üteldi: "Nad ei tohi jääda siia kauemaks!"
16
Jehoova pale hajutas nad, ta ei vaata enam nende peale! Preestritest ei peetud lugu, vanadele ei antud armu!
17
Isegi veel siis, väsinud silmadega, me ootasime asjatult endile abi; oma vahitornidest me piilusime rahva poole, kes ei päästnud!
18
Meie samme luurati, me ei võinud käia oma turgudel; meie lõpp ligines, meie päevad täitusid - tõesti, meie lõpp tuli!
19
Meie jälitajad olid kiiremad kui kotkas taeva all; nad ajasid meid taga mägedel, varitsesid meid kõrves!
20
Meie eluõhk, Jehoova võitu, püüti kinni nende aukudes - tema, kellest me ütlesime: "Tema varjus me elame paganate seas!"
21
Rõõmutse ja ole rõõmus, Edomi tütar, kes elad Uusimaal! Sinulegi tuleb karikas: sa jääd joobnuks ja paljastad enese!
22
Sinu süü on lõppenud, Siioni tütar, enam ta ei vii sind vangi! Aga ta karistab sinu süüd, Edomi tütar, ta paljastab su patud!
