1
Kes annaks mulle kõrves teekäijate öömaja? Siis ma jätaksin oma rahva ja läheksin ära nende juurest, sest nad kõik on abielurikkujad, reeturite seltskond!
2
Nad pingutavad oma keelt nagu ambu - vale, aga mitte tõe abil on nad võimsad maal: sest nad lähevad kurjusest kurjusesse, aga mind nad ei tunne, ütleb Jehoova!
3
Igaüks hoidugu oma ligimese eest ja ärgu lootku mitte ühegi venna peale! Sest iga vend hoiab otse kannast kinni ja iga ligimene käib keelekandjana!
4
Igaüks petab oma ligimest ja tõtt ei räägita; nad on õpetanud oma keelt rääkima valet, nad patustavad, olles võimetumad pöörduma!
5
Surve surve peale, pettus pettuse peale, nad tõrguvad mind tundmast, ütleb Jehoova!
6
Seepärast ütleb vägede Jehoova nõnda: vaata, ma sulatan ja proovin neid, sest mida muud ma saaksin teha oma rahva tütre heaks?
7
Tappev nool on nende keel, mis räägib valet: suuga räägitakse oma ligimesega rahust, südames aga varitsetakse teda!
8
Kas ma neil põhjustel ei peaks neid karistama? ütleb Jehoova. Või ei peaks mu hing kätte tasuma rahvale nagu seesinane?
9
Mägede pärast ma alustan nuttu ja kaebust ka kõrve karjamaade pärast nutulaulu; sest need on nõnda hävinud, et ükski seal ei käi ja karja häält pole kuulda! Niihästi taeva linnud kui lojused on põgenenud ja ära läinud!
10
Ma teen Jeruusalema kivivaremeks, žaakalite asupaigaks; ja Juuda linnad ma teen lagedaks, et ükski ei saa seal elada!
11
Kes on tark mees ja mõistab seda ning kuulutab, mida Jehoova suu on temale rääkinud: miks maa hukkub ja hävib kõrve sarnaseks, kus ükski ei käi?
12
Ja Jehoova ütles: sellepärast et nad hülgasid mu käsuõpetuse, mille ma neile andsin, ja ei kuulanud mu häält ega käinud selle järele,
13
vaid käisid oma südame paadumuses ja järgnesid baalidele, nagu nende vanemad olid neid õpetanud,
14
seepärast ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal nõnda: vaata, ma söödan neid, sedasinast rahvast, koirohuga ja joodan neid mürgiveega!
15
Ja ma pillutan nad rahvaste sekka, keda nemad ega nende vanemad ei ole tundnud, ja ma läkitan neile järele mõõga, kuni ma olen nad hävitanud!
16
Nõnda ütleb vägede Jehoova: saage aru ja kutsuge nutunaisi, et nad tuleksid; läkitage sõna tarkadele naistele, et nad tuleksid,
17
ruttaksid ja alustaksid meist kaebelugu, et meie silmist voolaks pisaraid ja meie laugudest tilguks vett!
18
Sest Siionist kostab kaebehääl: Kuidas küll oleme hävitatud! Me oleme jäänud suure häbisse, et pidime jätma maa, et meie elamud lõhuti!
19
Kuulge siis, naised, Jehoova sõna, ja teie kõrv võtku vastu tema suu kõne; õpetage oma tütreile kaebelugu ja üksteisele nutulaulu!
20
Sest surm on tulnud sisse meie akendest, on tulnud meie paleedesse, lõikama uulitsailt lapsi, turgudelt noorukeid!
21
Räägi: nõnda ütleb Jehoova: inimeste laibad langevad väljale nagu sõnnik, nagu loog niitja järel, mida ükski ei korista!
22
Nõnda ütleb Jehoova: ärgu kiidelgu tark oma tarkusest, ärgu kiidelgu vägev oma vägevusest, ärgu kiidelgu rikas oma rikkusest,
23
vaid kes kiitleb, kiidelgu sellest, et ta on taiplik ja tunneb mind, et mina olen Jehoova, kes teeb head, õigust ja õiglust maal! Sest seesugused asjad on mu meele järele, ütleb Jehoova!
24
Vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil ma nuhtlen kõiki ümberlõigatuid, kelledel siiski on eesnahk:
25
Egiptust, Juudat, Edomit, ammonlasi, Moabit ja kõiki neid pügatudoimulisi, kes elavad kõrves; sest kõik paganad on ümber lõikamata ja kogu Iisraeli sugu on ümberlõikamata südamega!
