1
Sel ajal, ütleb Jehoova, võetakse Juuda kuningate luud ja tema vürstide luud, preestrite luud ja prohvetite luud ja Jeruusalema elanike luud nende haudadest välja
2
ja laotatakse päikese ja kuu ja kogu taevaväe ette, mida nad armastasid ja mida nad teenisid, mille järel nad käisid ja mille poole nad pöördusid ja mida nad kummardasid; neid ei korjata enam kokku ega maeta, need jäävad maa peale sõnnikuks!
3
Ja surm on eelistatum elust kogu sellele jäägile, mis sestsinasest pahast suguvõsast järele jääb kõigis paigus, kuhu ma pillutan selle jäägi, ütleb vägede Jehoova!
4
Ja ütle neile: nõnda ütleb Jehoova: eks langenu tõuse üles? Eks lahkunu pöördu tagasi?
5
Mispärast jääb seesinane rahvas, Jeruusalem, igavesti lahkunuks? Nad hoiavad pettusest kinni, nad tõrguvad pöördumast!
6
ma olen tähele pannud ja kuulnud: nad ei räägi õigust! Mitte ükski ei kahetse oma kurjust, et ta mõtleks: "Mis ma olen teinud!" Igaüks taganeb joostes, nagu kihutav hobune lahingus!
7
Isegi toonekurg taeva all teab oma seatud aega, turteltuvi, pääsuke ja rästas panevad tähele oma tulemisaega, aga minu rahvas ei tunne Jehoova seadust!
8
Kuidas te võite ütelda: "Me oleme targad ja meil on Jehoova käsuõpetus?" Tõesti! Vaata, kirjatundjate valesulg on teinud selle valeks!
9
Targad jäävad häbisse, nad ehmuvad ja nad tabatakse! Vaata, nad on põlanud Jehoova sõna - mis tarkust võib neil olla?
10
Sellepärast ma annan nende naised teistele, nende põllud vallutajaile! Sest kõik, niihästi väikesed kui suured, ahnitsevad kasu; kõik, niihästi prohvetid kui preestrid, teevad pettust!
11
Ja mu rahva tütre vigastust nad ravivad kerglaselt, üteldes: "Rahu, rahu!" kuigi rahu ei ole!
12
Nad peavad jääma häbisse, sest nad on teinud jäledust! Veel nad ei häbene sugugi ega tunne piinlikkust! Seepärast nad langevad langejate hulgas, oma karistuseajal nad komistavad, ütleb Jehoova!
13
ma nopin nad ära sootumaks, ütleb Jehoova! Ei jää viinamarju viinapuule ega viigimarju viigipuule ja lehed närtsivad! Ja mis ma neile olen annud, läheb neist mööda!
14
"Miks me siin istume? Kogunegem ja mingem kindlustatud linnadesse ning vaikigem seal, sest Jehoova, meie Jumal, teeb meid vaikseiks ja joodab mürgiveega, sest me oleme pattu teinud Jehoova vastu!"
15
Oodatakse rahu, aga head ei ole, paranemise aega, aga vaata, on kohkumus!
16
Daanist kuulukse tema hobuste nooskumist, tema täkkude hirnumisest väriseb kogu maa! Nad tulevad ja söövad maa ühes kõigega, linna ja selle elanikud!
17
Sest vaata, ma läkitan teie sekka madusid, mürkmadusid, kelledesse ei mõju lausumine, ja need salvavad teid, ütleb Jehoova!
18
Mu piin on ravimatu! Mu süda on haige!
19
Vaata, mu rahva tütre appihüüd kaugelt maalt: "Kas Jehoova ei ole Siionis või ei ole seal selle kuningas?" Miks nad mind on ärritanud oma nikerdatud kujudega, võõraste ebajumalatega?
20
"Lõikus on lõppenud, suvi on möödunud, aga meid ei ole päästetud!"
21
Oma rahva tütre vigastuse pärast ma olen murdunud; ma olen kurb, mind on haaranud hirm!
22
Kas Gileadis ei ole vaiku või ei ole seal ravijat? Miks ei ole siis toimunud mu rahva tütre tervistumine?
23
Kes annaks, et mu peas oleks vett ja mu silmad oleksid pisarate allikas? Siis ma nutaksin päevad ja ööd oma rahva tütre mahalöödute pärast!
