1
Nõnda ütleb Jehoova: "Vaata, ma äratan Paabeli kallale, "mu vastase südame" elanike kallale, hävitava tuule!
2
Ja ma läkitan Paabeli kallale tuulajad, kes tuulavad teda ja laastavad tema maad, kui nad õnnetuspäeval on igalt poolt tema kallal!
3
Ammukütt vinnastagu oma amb ammuküti vastu ja selle vastu, kes suurustab oma soomusrüüs! Ärge säästke tema noori mehi, hävitage sootumaks kogu ta vägi,
4
et mahalöödud langeksid kaldealaste maal ja läbipistetud tema uulitsail!
5
Sest Iisrael ja Juuda ei jää oma Jumala, vägede Jehoova leskedeks, vaid kaldealaste maa on täis süüd Iisraeli Püha vastu!
6
Põgenege Paabelist ja igaüks päästku oma hing, et teie ei hukkuks tema süü pärast! Sest see on Jehoova kättemaksuaeg, kes tasub temale, mis ta on teinud!
7
Paabel oli kuldkarikas Jehoova käes, mis tegi joobnuks kogu maailma; rahvad jõid tema viina, seetõttu rahvad hullusid!
8
Äkitselt langeb Paabel ja purustatakse! Uluge tema pärast! Võtke vaiku tema valu vastu, vahest ta saab terveks!
9
Me tahtsime Paabelit ravida, aga ta ei paranenud! Jätkem ta maha ja mingem igaüks omale maale, sest kohus tema üle ulatub taevani ja tõuseb pilvedeni!
10
Jehoova on toonud esile meie õigused; tulgem ja jutustagem Siionis Jehoova, oma Jumala teost!
11
Teritage nooli, haarake kilbid! Jehoova on äratanud Meeda kuningate vaimu, sest tema kavatsuseks Paabeli kohta on selle hävitamine! Sest see on Jehoova kättemaks, kättemaks tema templi eest!
12
Tõstke lipp Paabeli müüride vastu, tugevdage valvet, seadke vahimehi, paigutage varitsejaid! Sest nagu Jehoova on kavatsenud, nõnda tema teebki seda, mis ta Paabeli elanike kohta on ütelnud!
13
Sina, kes elad suurte vete ääres, varandustest rikas, on tulnud sinu lõpp, küünar, kust sind katki lõigatakse!
14
Vägede Jehoova on vandunud oma hinge juures: tõesti, ma täidan sind inimestega, otsegu rohutirtsudega, ja nad laulavad sinust viinamarjatallajate laulu!
15
Tema on oma rammuga teinud maa, tarkusega rajanud maailma ja mõistusega laotanud taevad!
16
Kui tema teeb häält, siis on taevas vee kohin ja ta tõstab pilved maa äärest; tema teeb vihmale välgud ja toob tuule välja selle aitadest!
17
Inimesed on kõik rumalad, mõistusest ilma! Iga kullassepp jääb häbisse jumalakuju pärast, sest tema valatud kujud on pettus ja neis pole hinge!
18
Need on tühised, naeruväärt töö: oma katsumiseajal nad hukkuvad!
19
Nende sarnane ei ole see, kes on Jaakobi osa, sest tema on kõige looja ja Iisrael on ta pärisosa suguharu! Vägede Jehoova on tema nimi!
20
Sina olid mulle vasaraks, relvaks, sinuga ma purustasin rahvaid ja sinuga ma hävitasin kuningriike!
21
Sinuga ma purustasin hobuse ja ratsaniku, sinuga ma purustasin vankri ja sõitja!
22
Sinuga ma purustasin mehe ja naise, sinuga ma purustasin vana ja noore, sinuga ma purustasin noore mehe ja neitsi!
23
Sinuga ma purustasin karjase ja karja, sinuga ma purustasin põllumehe ja härjapaari, sinuga ma purustasin maavanemad ja asevalitsejad!
24
Aga nüüd ma tasun Paabelile ja kõigile Kaldea elanikele teie nähes kõik nende kurja, mis nad tegid Siionile, ütleb Jehoova!
25
Vaata, ma olen su vastu, sa hävitusemägi, ütleb Jehoova, kes hävitasid kogu maa! ma sirutan oma käe su vastu ja veeretan sind kaljudelt alla ning teen sind põlenud mäeks!
26
Ja sinust ei võeta nurgakivi ega kivi alusmüüri jaoks, vaid sa jääd igavesti hävitatuks, ütleb Jehoova!
27
Tõstke maal lipp, puhuge sarve rahvaste seas, pühitsege rahvad tema vastu, kutsuge tema vastu Ararati, Minni ja Askenase kuningriigid, pange tema vastu värbamispealik, tooge üles hobuseid, otsegu karuseid rohutirtsuvastseid!
28
Pühitsege ta vastu rahvad, Meeda kuningad, selle maavanemad ja kõik asevalitsejad ning kogu selle valitsusealune maa!
29
Siis väriseb maa ja viskleb valudes, sest täituvad kavatsused, mis Jehooval on Paabeli vastu, et teha Paabeli maa lagedaks, kus ükski ei ela!
30
Paabeli kangelased lakkavad sõdimast, nad istuvad kindlustes, nende jõud hääbub, nad muutuvad naisteks; tema hooned põletatakse, tema riivid murtakse!
31
Jooksja jookseb jooksjale ja sõnumiviija sõnumiviijale vastu, kuulutama Paabeli kuningale, et tema linn on igast küljest vallutatud,
32
et koolmed on võetud, pilliroopaadid tules põletatud ja sõjamehed kabuhirmus!
33
Sest nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: Paabeli tütar on nagu rehepaik selle kõvaks tampimise ajal: veel pisut, siis tuleb temale lõikuseaeg!
34
"Nebukadnetsar, Paabeli kuningas, on mind neelanud, kimbutanud, kõrvale pannud nagu tühja astja; ta on mind neelanud nagu lohe, on täitnud oma kõhu minu maiuspaladega, ta on mind ära ajanud!
35
Vägivald, mida olen kannatanud, ja mu kokkuvarisemine tulgu Paabeli peale!" ütleb Siioni elanik, "Ja mu veri Kaldea elanike peale!" ütleb Jeruusalem.
36
Seepärast ütleb Jehoova nõnda: vaata, mina ajan sinu riiuasja ja tasun, mis sul on tasuda; mina lasen taheneda tema mere ja kuivatan tema allika!
37
Paabel muutub kivihunnikuks, Å¡aakalite asupaigaks, jubeduseks ja vilistamise põhjuseks, kus ükski ei ela!
38
Nad möirgavad küll üheskoos nagu noored lõvid ja urisevad nagu lõukoera kutsikad:
39
kui nad on elevil, siis ma teen neile joomingu ja lasen nad purju jääda, et nad minestaksid ja uinuksid igavesse unne ega ärkaks, ütleb Jehoova!
40
Mina viin nad tappa nagu talled, nagu jäärad ühes sikkudega!
41
Kuidas küll vallutatakse Seesak, ja võetakse see, kes on kuulus kogu maal! Kuidas küll Paabel saab jubeduseks rahvaste seas!
42
Meri tõuseb üle Paabeli, ta kaetakse selle kohisevate lainetega!
43
Tema linnad muutuvad õudseks, maa põudseks ja lagedaks, maaks, kus ükski ei ela ja millest inimlaps läbi ei lähe!
44
ma karistan Beeli Paabelis ja kisun ta suust, mis ta on neelanud; rahvad ei voola enam tema juure, Paabeli müürgi langeb maha!
45
Minge ära selle keskelt, minu rahvas, ja päästke igaüks oma hing Jehoova tulise viha eest!
46
Ärgu ainult teie süda mingu araks ja ärge kartke kuulujuttu, mis maal kuuldub, kui ühel aastal tuleb üks kuulujutt ja järgmisel aastal teine kuulujutt, kui maal on vägivald ja valitseja on valitseja vastu!
47
Sest vaata, päevad tulevad, mil ma karistan Paabeli nikerdatud kujusid; ja kogu tema maa jääb häbisse ning kõik, kes temal maha lüüakse, langevad keset teda!
48
Siis rõõmustavad Paabeli pärast taevas ja maa ja kõik, mis neis on, kui põhja poolt tulevad tema kallale hävitajad, ütleb Jehoova!
49
Paabelgi peab langema Iisraeli mahalöödute pärast, nagu ka Paabeli pärast on mahalöödud langenud kogu maal!
50
Teie, mõõga eest pääsnud, minge, ärge jääge seisma! Mõtelge kaugel Jehoovale ja teile meenugu Jeruusalem!
51
"Me häbeneme, kui kuuleme laimu; häbi katab meie palet, kui muulased tulevad Jehoova koja pühaduste kallale!"
52
Seepärast, vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil ma karistan tema nikerdatud kujusid ja kogu ta maal oigavad haavatud!
53
Kuigi Paabel peaks tõusma taevani ja kuigi ta kindlustaks oma võimsa kõrgendiku, kummatigi tulevad minult tema kallale hävitajad, ütleb Jehoova!
54
Kuule! Hädakisa Paabelist ja suurest hävingust kaldealaste maal!
55
Sest Jehoova hävitab Paabeli ja lõpetab sealt suure lärmi, kuigi ta lained kohisevad nagu suured veed ja kostab ta hüüete kära!
56
Sest tema kallale, Paabeli kallale, tuleb hävitaja, ja tema kangelased võetakse vangi, nende ammud murtakse katki; sest kättemaksu Jumal, Jehoova, maksab kindlasti kätte!
57
Ja ma teen joobnuks tema vürstid ja targad, maavanemad, asevalitsejad ja kangelased, et nad uinuksid igavesse unne ega ärkaks enam, ütleb Kuningas, kelle nimi on vägede Jehoova!
58
"Nõnda ütleb vägede Jehoova: laiad Paabeli müürid kistakse maani maha, ja tema kõrged väravad põletatakse tules! Rahvad vaevavad endid ilmaaegu ja rahvahõimud väsitavad endid tule tarvis!"
59
Ülesanne, mille prohvet Jeremija andis Serajale, Mahseja poja Neerija pojale, kui see läks ühes Juuda kuninga Sidkijaga Paabelisse selle valitsuse neljandal aastal; Seraja oli majutuspealik.
60
Jeremija oli kirjutanud ühte raamatusse kogu selle õnnetuse, mis Paabelile oli tulemas, kõik needsinased sõnad, mis Paabeli kohta on kirjutatud.
61
Ja Jeremija ütles Serajale: "Kui sa jõuad Paabelisse, siis vaata, et sa loed kõik need sõnad
62
ja ütled: Jehoova, Sina oled rääkinud selle paiga kohta, et sa hävitad selle, nõnda et siin ei ela ükski, ei inimene ega loom, vaid et see jääb igavesti laastatuks!
63
Ja kui sa selle raamatu oled lugenud lõpuni, siis seo selle külge kivi ja viska see keset Frati jõge
64
ning ütle: nõnda vajub Paabel ega tõuse enam õnnetuse pärast, mille ma temale toon: nad peavad väsima!" Siitsaadik on Jeremija sõnad.
