1
Sõna, mis Jeremijale tuli kõigi juutide kohta, kes elasid Egiptusemaal, kes elasid Migdolis, Tahpanheesis, Noofis ja Patrosemaal; ta ütles:
2
"Nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: Te olete näinud kõike seda õnnetust, mille ma lasksin tulla Jeruusalemale ja kõigile Juuda linnadele; ja vaata, need on tänapäevani varemeis ja ükski ei ela neis
3
nende pahategude pärast, mis nad tegid minu ärrituseks, minnes suitsutama ja teenima teisi jumalaid, keda nad ei tunnud, ei nemad, ei teie ega teie vanemad!
4
ma läkitasin küll teie juure kõik oma sulased prohvetid, läkitasin lakkamatult, üteldes: ärge ometi tehke seda jõledust, mida ma vihkan!
5
Aga nemad ei kuulanud ega pööranud kõrva, et oleksid pöördunud oma kurjusest ega oleks suitsutanud teistele jumalatele.
6
Seepärast valati välja mu raev ja viha ja see põles Juuda linnades ja Jeruusalema uulitsail ja need muutusid neiks õudseiks varemeiks, nagu need tänapäeval on!
7
Ja nüüd ütleb Jehoova, vägede Jumal, Iisraeli Jumal nõnda: miks valmistate iseendile selle suure õnnetuse, hävitades oma mehed ja naised, lapsed ja imikud Juudast, ilma endile jääkigi järele jätmata,
8
ärritades mind oma käte töödega, suitsutades teistele jumalatele Egiptusemaal, kuhu te olete tulnud võõraina elama, hävitades endid sellega ning saades sajatuseks ja teotuseks kõigi maa rahvaste seas?
9
Kas olete unustanud oma vanemate pahateod, Juuda kuningate pahateod, omaenese pahateod ja oma naiste pahateod, mis nad tegid Juudamaal ja Jeruusalema uulitsail?
10
Nad ei ole murdunud tänapäevani ja nad ei karda ega käi minu käsuõpetuse ja mu seadluste järele, mis ma olen annud teile ja teie vanemaile!
11
Seepärast ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal nõnda: vaata, ma pööran oma palge teie vastu õnnetuseks ja kogu Juuda hävitamiseks!
12
Ja ma võtan Juuda jäänused, kes pöörasid oma näod Egiptusemaa poole, et seal võõraina elada, ja nad kõik hukkuvad; Egiptusemaal nad langevad mõõga ja nälja läbi; nad hukkuvad pisemast suuremani, nad surevad mõõga ja nälja läbi ning saavad sajatuseks, hirmutuseks, needuseks ja teotuseks!
13
Ja ma karistan neid, kes elavad Egiptusemaal, nõnda nagu ma karistasin Jeruusalema mõõga, nälja ja katkuga!
14
Ja Juuda jäänustest, kes tulid Egiptusemaale võõraina elama, ei jää järele põgenikke ega pääsenuid, et pöörduda tagasi Juudamaale, kuhu nende hing igatseb minna jälle elama; sest nad ei pöördu tagasi, peale mõne päästetu!"
15
Aga kõik mehed, kes teadsid, et nende naised olid suitsutanud teistele jumalatele, ja kõik naised, kes seal seisid suure koguna, ja kõik rahvas, kes elas Egiptusemaal Patroses, kostsid Jeremijale, üteldes:
16
"Sõna, mis sa meile oled rääkinud Jehoova nimel, me ei võta sinult kuulda,
17
vaid me teeme teoks iga sõna, mis meie eneste suust on väljunud, suitsutame Taevakuningannale ja valame temale joomaohvreid, nõnda nagu me oleme teinud, meie ja meie vanemad, meie kuningad ja meie vürstid Juuda linnades ja Jeruusalema uulitsail; siis oli meil leiba külluses ja hea põli, ja me ei näinud õnnetust!
18
Aga sellest peale, kui me lakkasime suitsutamast Taevakuningannale ja valamast temale joomaohvreid, on meil olnud puudus kõigest ja me oleme hukkunud mõõga ja nälja läbi!
19
Ja kui me suitsutame Taevakuningannale ja valame temale joomaohvreid, kas me siis ilma oma meesteta valmistame temale ohvrileibu, tema kuju taolisi, ja valame temale joomaohvreid?"
20
Siis Jeremija kostis kogu rahvale, meestele ja naistele, kogu rahvale, kes temale nõnda oli vastanud, ja ütles:
21
"Eks see olnud suits, mida te suitsutasite Juuda linnades ja Jeruusalema uulitsail, teie ja teie vanemad, teie kuningad ja teie vürstid ja maa rahvas, mida Jehoova meenutas ja võttis oma südamesse,
22
nõnda et Jehoova enam ei talunud teie kurje tegusid, jäledusi, mis te tegite, ja nõnda sai teie maa varemeiks, hirmutuseks ja needuseks, elanikest tühjaks, nõnda nagu see tänapäeval on!
23
Sellepärast et te suitsutasite ja tegite pattu Jehoova vastu ja et te ei kuulanud Jehoova häält ega käinud tema käsuõpetuse ja seadluste ning tunnistuste järele, sellepärast on teid tabanud see õnnetus, nõnda nagu see tänapäeval on!
24
Ja Jeremija ütles kogu rahvale ja kõigile naistele: Kuulge Jehoova sõna, kõik juudid, kes olete Egiptusemaal!
25
Nõnda räägib vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, ja ütleb: teie ja teie naised olete rääkinud oma suuga, olete viinud täide oma kätega ja olete ütelnud: me teeme teoks oma tõotused, miska me oleme tõotanud suitsutada Taevakuningannale ja valada temale joomaohvreid! Pidage siis kindlasti oma tõotusi ja tehke teoks oma tõotused!
26
Seepärast kuulge Jehoova sõna, kõik juudid, kes elate Egiptusemaal: vaata, ma olen vandunud oma suure nime juures, ütleb Jehoova, et minu nime ei nimetata enam kogu Egiptusemaal mitte ühegi Juuda mehe suus, kes võiks ütelda: nii tõesti kui Issand Jehoova elab!
27
Vaata, ma olen nende pärast valvel õnnetuseks, aga mitte õnneks; ja kõik Egiptusemaal olevad Juuda mehed hukkuvad mõõga ja nälja läbi, kuni neile on tulnud lõpp!
28
Aga mõõga eest pääsnud pöörduvad Egiptusemaalt tagasi Juudamaale väikesearvuliselt; siis kõik Juuda jäänused, kes on tulnud Egiptusemaale võõraina elama, saavad teada, kelle sõna on tõeks läinud - minu või nende!
29
Ja see olgu teile tähiseks, ütleb Jehoova, kui ma teid nuhtlen siin paigas selleks et te teaksite, et mu sõnad teie kohta tõesti lähevad täide, õnnetuseks teile:
30
nõnda ütleb Jehoova: vaata, ma annan Egiptuse kuninga, vaarao Hofra, tema vaenlaste kätte, nende kätte, kes püüavad tema hinge, nõnda nagu ma andsin Juuda kuninga Sidkija Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte, kes oli tema vaenlane ja püüdis tema hinge!"
