1
Siis astusid ligi kõik sõjaväepealikud ja Joohanan, Kaareahi poeg, ja Jesanja, Hoosaja poeg ja kogu rahvas pisemast suuremani,
2
ja ütlesid prohvet Jeremijale: "Langegu nüüd meie alandlik palve sinu ette ja sina palu meie eest Jehoovat, oma Jumalat, kogu selle jäägi eest; sest suurest hulgast on meid pisut järele jäänud, nagu sa näed meid oma silmaga!
3
Jehoova, su Jumal, andku meile teada tee, mida meil tuleks käia, ja seda, mida meil tuleks teha!"
4
Ja prohvet Jeremija vastas neile: "Küllap ma kuulen! Vaata, ma palun Jehoovat, teie Jumalat, nõnda nagu soovite, ja ma ilmutan teile iga sõna, mis Jehoova teile kostab, ega salga teie ees sõnagi!"
5
Siis nad ütlesid Jeremijale: "Jehoova olgu meie vastu tõsine ja ustav tunnistaja, kui me ei tee iga sõna järele, miska Jehoova, su Jumal läkitab sind meie juure!
6
Olgu see hea või kuri: Jehoova, oma Jumala häält, kelle juure me sind läkitame, me kuulame, et meil võiks olla hea põli, kui me kuulame Jehoova, oma Jumala häält!"
7
Kümne päeva pärast tuli Jeremijale Jehoova sõna
8
ja ta kutsus Joohanani, Kaareahi poja, ja kõik sõjaväepealikud, kes olid ühes temaga, ja kogu rahva pisemast suuremani
9
ning ütles neile: "Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal, kelle juure te mind läkitasite, et ma paneksin teie alandliku palve tema ette:
10
kui te jääte siia maale, siis ma ehitan teid ega kisu maha, siis ma istutan teid ega kitku välja, sest ma kahetsen kurja, mida ma teile olen teinud!
11
Ärge kartke Paabeli kuningat, keda te nüüd kardate; ärge teda kartke, ütleb Jehoova, sest mina olen teiega, et teid aidata ja tema käest päästa!
12
Ja mina annan teile armu, et tema halastab teie peale ja laseb teid tulla tagasi teie omale maale!
13
Aga kui te ütlete: me ei jää siia maale! ega kuule Jehoova, oma Jumala häält,
14
vaid ütlete: ei, me läheme tõesti Egiptusesse, kus meil ei ole vaja näha sõda ega kuulda sarvehäält ja kus meil ei ole leiva nälga, ja me jäämegi sinna -
15
siis kuulge seepärast nüüd Jehoova sõna, Juuda jäänused: nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: kui te tõesti pöörate oma näod Egiptuse poole ja lähete sinna võõraina elama,
16
siis saab mõõk, mida te kardate, teid kätte seal, Egiptusemaal, ja nälg, mille pärast te olete mures, tuleb teile järele sinna, Egiptusesse, ja te surete seal!
17
Ja kõik need mehed, kes pööravad oma näo Egiptuse poole, et seal võõraina elada, surevad mõõga läbi, nälga ja katku, ja ükski neist ei saa põgeneda ega pääse õnnetuse eest, mille ma neile saadan!
18
Sest nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: Otsegu mu viha ja raev on valatud Jeruusalema elanike peale, nõnda valatakse mu raev teie peale, kui te lähete Egiptusesse, ja te saate sajatuseks ja hirmutuseks, needuseks ja teotuseks, ja te ei saa enam näha seda paika!
19
Jehoova ütleb teile, Juuda jäänused: ärge minge Egiptusesse! Olgu teil hästi teada, et ma täna olen teid hoiatanud!
20
Sest te petsite iseendid, kui te läkitasite mind Jehoova, oma Jumala juure, üteldes: palu meie eest Jehoovat, meie Jumalat; ja mida iganes Jehoova, meie Jumal, ütleb, seda ilmuta meile ja me teeme nõnda!
21
Aga olles teile täna ilmutanud, te siiski ei kuula Jehoova, oma Jumala häält kõiges, milleks ta mind teie juure on läkitanud.
22
Ja nüüd teadke hästi, et mõõga, nälja ja katku läbi te surete seal paigas, kuhu te tahate minna võõraina elama!"
