1
Ja kui Jeruusalem oli vallutatud - Juuda kuninga Sidkija üheksandal aastal kümnendas kuus oli Paabeli kuningas Nebukadnetsar ja kogu tema sõjavägi tulnud Jeruusalema vastu ja oli asunud seda piirama,
2
ja oli Sidkija üheteistkümnendal aastal neljanda kuu üheksandal päeval tunginud linna sisse -
3
siis tulid kõik Paabeli kuninga vürstid ja asusid keskmisse väravasse: Neergal Sar-Eser, Samgar-Nebo, Sar-Sekim, ülemkammerhärra, Neergal Sar-Eser, ülemmaag ja kõik muud Paabeli kuninga vürstid.
4
Aga kui Juuda kuningas Sidkija ja kõik sõjamehed nägid neid, siis nad põgenesid ja läksid öösel linnast välja mööda kuninga rohuaia teed läbi müüridevahelise värava; väljumine sündis lagendiku suunas.
5
Ent kaldealaste sõjavägi ajas neid taga ja nad said Sidkija kätte Jeeriko lagendikel; nad võtsid tema ja viisid Paabeli kuninga Nebukadnetsari juure Riblasse Hamatimaale, kes mõistis tema üle kohut.
6
Ja Paabeli kuningas tappis Sidkija pojad Riblas tema silme ees; Paabeli kuningas tappis ka kõik Juuda suurnikud.
7
Ja ta tegi Sidkija silmad pimedaks ning aheldas tema vaskahelaisse, et viia teda Paabelisse.
8
Ja kaldealased põletasid tulega kuningakoja ja rahva kojad ning kiskusid maha Jeruusalema müürid.
9
Ja rahva säilinud osa, kes oli linna alles jäänud, ja ülejooksikud, kes olid tema poole üle jooksnud, ja muud rahva riismed viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi Paabelisse.
10
Aga vaesemat rahvast, kellel midagi ei olnud, jättis, ihukaitsepealik Nebusaradan Juudamaale ja andis neile samal ajal viinamägesid ning töökohustuse.
11
Ja Paabeli kuningas Nebukadnetsar oli annud käsu Jeremija kohta ihukaitsepealikule Nebusaradanile, üteldes:
12
"Võta tema ja kanna hoolt ta eest, ära tee temale midagi kurja, vaid talita temaga, nõnda nagu ta ise sulle ütleb!"
13
Siis ihukaitsepealik Nebusaradan, ülemkammerhärra Nebusasban, ülemmaag Neergal Sar-Eser ja kõik Paabeli kuninga pealikud läkitasid järele -
14
nad läkitasid järele ja lasksid tuua Jeremija vahtkonnaõuest ning andsid tema Gedalja, Saafani poja Ahikami poja hoolde, et ta viiks tema oma kotta; nõnda jäi ta rahva keskele.
15
Ja Jehoova sõna oli tulnud Jeremijale, kui teda vahtkonnaõues kinni peeti; ta oli ütelnud:
16
"Mine ja räägi etiooplase Ebed-Melekiga ning ütle: nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: vaata, ma teen tõeks oma sõnad selle linna kohta, õnnetuseks aga mitte õnneks, ja sel päeval sünnib see sinu nähes!
17
Aga sind ma päästan sel päeval, ütleb Jehoova, ja sind ei anta nende meeste kätte, keda sa kardad!
18
Sest ma päästan sind tõesti, nõnda et sa ei lange mõõga läbi, vaid saad enesele saagiks oma hinge, sellepärast et sa oled lootnud minu peale, ütleb Jehoova!"
