1
Ja Konja, Joojakimi poja asemel sai kuningaks Sidkija, Joosija poeg, kelle Paabeli kuningas Nebukadnetsar pani Juudamaale kuningaks.
2
Aga ei tema ega ta sulased ega maa rahvas võtnud kuulda Jehoova sõnu, mis ta rääkis prohvet Jeremija läbi.
3
Kord läkitas kuningas Sidkija Jehukali, Selemja poja, ja preester Sefanja, Maaseja poja, prohvet Jeremijale ütlema: "Palu ometi meie eest Jehoovat, meie Jumalat!"
4
Jeremija käis siis alles rahva keskel sisse ja välja, sest veel ei olnud teda vangikotta pandud.
5
Aga Egiptusest oli väljunud vaarao sõjavägi; ja kui kaldealased, kes piirasid Jeruusalema, kuulsid neist sõnumeid, siis nad läksid ära Jeruusalema alt.
6
Ja prohvet Jeremijale tuli Jehoova sõna; ta ütles:
7
"Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: Ütelge nõnda Juuda kuningale, kes teid läkitas minu juure mind küsitlema: Vaata, vaarao sõjavägi, kes tuli teile appi, läheb tagasi omale maale, Egiptusesse!
8
Ja kaldealased tulevad tagasi ning sõdivad selle linna vastu, ja nad vallutavad selle ning põletavad tulega.
9
Nõnda ütleb Jehoova: Ärge petke iseendid, mõteldes: kaldealased lähevad kindlasti ära meie kallalt. Sest nad ei lähe!
10
Kuigi te lööksite kogu kaldealaste sõjaväge, kes sõdib teie vastu, ja neist jääksid järele ainult haavatud mehed, tõuseksid nad ometi püsti, igaüks oma telgis, ja põletaksid selle linna tulega!"
11
Aga kui kaldealaste sõjavägi oli ära läinud Jeruusalema alt vaarao sõjaväe pärast,
12
läks Jeremija Jeruusalemast välja, et minna Benjamini maale osa saama sealsest pärisosa jaotusest rahva keskel.
13
Aga kui ta jõudis Benjamini väravasse, siis oli seal vahtkonna ülem, Jiirija nimi, Hananja poja Selemja poeg, ja too võttis prohvet Jeremija kinni, üteldes: "Sa tahad karata kaldealaste juure!"
14
Aga Jeremija vastas: See on vale! Mina ei karga kaldealaste juure! Kuid ta ei kuulanud teda, vaid Jiirija võttis Jeremija kinni ja viis vürstide juure.
15
Ja vürstid vihastusid Jeremija peale ja nad peksid teda ning panid ta vangikotta kirjutaja Joonatani majasse, sest nad olid selle teinud vangikojaks.
16
Nõnda tuli Jeremija kaevuhoonesse, võlvitud ruumi, ja Jeremija jäi sinna kauaks ajaks.
17
Aga kord läkitas kuningas Sidkija tema järele ja laskis tema tuua; ja kuningas küsis temalt salaja oma kojas ning ütles: "Kas on Jehoovalt sõna?" Ja Jeremija vastas: "On!" Ja ta ütles: "Sind antakse Paabeli kuninga kätte!"
18
Ja Jeremija ütles kuningas Sidkijale: Mis pattu ma olen teinud sinu ja su sulaste ja selle rahva vastu, et olete mind pannud vangikotta?
19
Ja kus on teie prohvetid, kes teile kuulutasid, üteldes: ei tule Paabeli kuningas teie ega selle maa kallale?
20
Ja nüüd kuule ometi, mu isand kuningas! Lase ometi mu alandlik palve langeda sinu ette ja ära saada mind tagasi kirjutaja Joonatani kotta, et ma seal ei sureks!
21
Siis kuningas Sidkija andis käsu ja Jeremijat valvati vahtkonnaõues, temale anti kakuke leiba päevas pagarite uulitsast, kuni linnast lõppes kõik leib; ja Jeremija jäi vahtkonnaõue.
