1
Sel ajal, ütleb Jehoova, olen ma kõigi Iisraeli suguvõsade Jumal ja nemad on mu rahvas!
2
Nõnda ütleb Jehoova: rahvas, mõõgast pääsenud, on kõrves leidnud armu: Iisrael läheb oma rahupaika!
3
Jehoova ilmutas ennast temale kaugelt: ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga!
4
Mina ehitan sind jälle, et sa oleksid üles ehitatud, Iisraeli neitsi! Sa ehid ennast jälle trummidega ja lähed rõõmsatega tantsima!
5
Sa istutad jälle viinapuuaedu Samaaria mägedele; need, kes istutavad, saavad ka kasutada!
6
Sest tuleb päev, mil Efraimi mägestikus hüüavad vahimehed: "Tõuske, mingem üles Siionisse Jehoova, meie Jumala juure!"
7
Sest nõnda ütleb Jehoova: hõisake ilutsedes Jaakobi pärast ja tundke rõõmu rahvaste peast; kuulutage, kiitke ja ütelge: "Jehoova on päästnud oma rahva, Iisraeli jäägi!"
8
Vaata, ma toon nad põhjamaalt ja kogun nad maa viimseist äärist; nende hulgas on üheskoos pimedaid ja jalutumaid, rasedaid ja sünnitajaid: suure hulgana tulevad nad siia tagasi!
9
Nad tulevad nuttes, aga ma toon neid trööstides; ma viin nad veeojade ääre tasasel teel, kus nad ei komista; sest ma olen Iisraeli isa ja Efraim on mu esmasündinu!
10
Rahvad, kuulge Jehoova sõna ja kuulutage kaugeil saartel ning ütelge: "Tema, kes pillutas Iisraeli, kogub teda ja hoiab teda nagu karjane oma karja!"
11
Sest Jehoova lunastab Jaakobi ja vabastab tema selle käest, kes on vägevam teda!
12
Ja nad tulevad ning hõiskavad Siioni kõrgendkul, nad säravad rõõmust Jehoova headuse pärast, vilja ja viina ja õli pärast, noorte pudulojuste ja veiste pärast; nende hing on nagu kastetud rohuaed ja nad ei närbu enam!
13
Siis neitsid rõõmutsevad tantsides ning noorukid ja raugad on rõõmsad; ma muudan nende leina rõõmuks, ma trööstin ja rõõmustan neid pärast kurvastust!
14
Ja ma karastan preestrite hinge rasvaga ning mu rahvas küllastub mu headusest, ütleb Jehoova!
15
Nõnda ütleb Jehoova: Raamast kuuldakse häält, halinat, kibedat nuttu: Raahel nutab oma poegi! Ta ei lase ennast trööstida oma poegade pärast, sest neid ei ole enam!
16
Nõnda ütleb Jehoova: keela oma häält nutmast ja silmi pisaraid valamast, sest su teol on tasu, ütleb Jehoova, ja nad tulevad tagasi vaenlase maalt!
17
Sul on lootust tulevikuks, ütleb Jehoova, su lapsed tulevad tagasi oma rajadesse!
18
ma olen küll kuulnud, et Efraim haletseb iseennast: "Sina oled mind karistanud ja ma olen saanud karistuse nagu tõrges härjavärss! Too mind tagasi, et saaksin pöörduda, sest Sina oled Jehoova, mu Jumal!
19
Sest pärast taganemist ma kahetsen, ja pärast mõistuseletoomist ma laksutan enesele vastu puusa; ma häbenen ja tunnen piinlikkust, sest ma kannan oma nooreea teotust!"
20
Eks ole Efraim mulle kalliks pojaks ja lemmiklapseks? Sest iga kord, kui ma räägin tema vastu, mõtlen ma ikka temale; seetõttu on mu süda tema pärast rahutu: ma tahan tõesti halastada tema peale! ütleb Jehoova.
21
Püstita enesele märgikivid, aseta teeviidad, pea meeles maanteed, teed, mida oled käinud! Tule tagasi, Iisraeli neitsi, tule tagasi neisse oma linnadesse!
22
Kui kaua sa kõheled, taganenud tütar? Sest Jehoova loob maal midagi uut: naine kaitseb meest!
23
Nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: veel kõneldakse Juudamaal ja selle linnades, kui ma pööran nende vangipõlve, seda sõna: Jehoova õnnistagu sind, sa õigluse eluase, sa püha mägi!"
24
Seal elavad üheskoos Juuda ja kõik ta linnad, põllumehed ja rändavad karjased.
25
Sest ma karastan väsinud hinge ja täidan iga nälginud hinge!
26
Seepeale ma ärkasin ja vaatasin, ja mul oli olnud magus uni!
27
"Vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil ma külvan Iisraeli soole ja Juuda soole inimeste seemet ja lojuste seemet!
28
Ja otsegu ma valvasin neid, et kitkuda ja maha kiskuda, purustada, hävitada ja tuua õnnetust, nõnda ma valvan neid, et üles ehitada ja istutada, ütleb Jehoova.
29
Neil päevil ei ütelda enam: "Isad sõid tooreid viinamarju, aga laste hambad on hellad!"
30
vaid igaüks sureb oma süü pärast: igal inimesel, kes sööb tooreid viinamarju, lähevad ta omad hambad hellaks!
31
Vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu:
32
mitte selle lepingu sarnase, mille ma tegin nende vanematega sel päeval, mil ma võtsin nad kättpidi, et viia nad välja Egiptusemaalt, millise mu lepingu nad murdsid, kuigi ma olin nad võtnud enese omaks, ütleb Jehoova,
33
vaid leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Jehoova, on niisugune: ma panen nende sisse oma käsuõpetuse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks!
34
Siis üks ei õpeta enam teist ega vend venda, üteldes: "Tunne Jehoovat!", sest nad kõik tunnevad mind, niihästi pisukesed kui suured, ütleb Jehoova; sest ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meele nende pattu!
35
Nõnda ütleb Jehoova, kes on pannud päikese valguseks päeval, kuu ja tähtede korrad valguseks öösel, kes liigutab merd, selle lained kohama - vägede Jehoova on tema nimi:
36
kui need korrad nihkuksid mu palge eest, ütleb Jehoova, siis lakkaks ka Iisraeli sugu alatiseks olemast rahvas mu palge ees!
37
Nõnda ütleb Jehoova: kui peaks saama mõõta taevaid ülal ja uurida maa aluseid all, siis hülgaksin ka mina kogu Iisraeli soo kõige selle pärast, mis nad on teinud, ütleb Jehoova!
38
Vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil linn Jehoovale üles ehitatakse Hananeli tornist Nurgaväravani!
39
Ja mõõdunöör läheb veel edasi otse üle Gaarebi künka ning käändub Goa suunas.
40
Ja kogu laipade ja tuha org, ja kõik põllud kuni Kiidroni jõeni, Hobuvärava nurgani ida suunas, on pühendatud Jehoovale. Iialgi enam ei kitkuta seda välja ega kista maha!"
