1
On üteldud: vaata, kui mees saadab ära oma naise ja see läheb tema juurest minema ning saab teisele mehele: kas ta tuleb veel mehe juure? Eks seesinane maa roojastu väga? Sina oled teinud hooratööd paljude armatsejatega ja tahad pöörduda tagasi minu juure! ütleb Jehoova.
2
Tõsta oma silmad üles tallermaade poole ja vaata: kus ei ole sind magatatud? Neid oodates sa istusid teede ääres otsegu araablane kõrves ning roojastasid maad oma hooruse ja pahategudega!
3
Paljud armatsejad peatusid ja said sulle püüniseks: sulle jäi hooranaise laup, sa ei tundnud häbi!
4
Eks sa hüüa nüüd mind: "Mu isa! Sina oled mu noorepõlvesõber!
5
Kas ta igavesti peab viha või on sellepärast alati valvel?" Vaata, nõnda sa räägid, ise aga teed usinasti kurja!
6
Ja Jehoova ütles mulle kuningas Joosija päevil: "Kas oled näinud, mida on teinud see taganeja Iisrael? Ta on käinud igal kõrgel mäel ja iga halja puu all ning on seal teinud hooratööd!
7
Ja ma ütlesin siis, kui ta oli teinud kõike seda: "Pöördu tagasi minu juure!" Aga ta ei pöördunud. Ja seda nägi tema truuduseta õde Juuda.
8
Ta nägi, et ma saatsin ära taganeja Iisraeli ja andsin temale lahutuskirja, sellepärast et ta oli abielu rikkunud. Ometi ei kartnud tema truuduseta õde Juuda, vaid läks ka ise tegema hooratööd.
9
Ja oma kergemeelse hooratööga ta rüvetas maa ning rikkus abielu kivi ja puuga!
10
Sellest hoolimata ei ole tema truuduseta õde Juuda pöördunud minu poole kõigest südamest, vaid on seda teinud pettusega, ütleb Jehoova."
11
Ja Jehoova ütles mulle: "Taganenud Iisrael on osutunud süütumaks kui truuduseta Juuda!
12
Mine ja hüüa neid sõnu põhja poole ja ütle: pöördu, taganeja Iisrael, ütleb Jehoova, siis ma ei näita teile enam sünget nägu, sest mina olen armuline, ütleb Jehoova, mina ei pea viha mitte igavesti!
13
Aga tunne oma süüd, et sa oled üles astunud Jehoova, oma Jumala vastu ja oled iga halja puu all ajanud oma põlved laiali võõrastele! Minu häält ei ole te mitte kuulnud, ütleb Jehoova!
14
Pöörduge ümber, taganenud lapsed, ütleb Jehoova, sest mina olen võtnud teid oma valdusesse; ja mina võtan teid: linnast ühe ja suguvõsast kaks ning viin teid Siionisse!
15
Ja ma annan teile karjaseid oma südame järele, ja need karjatsevad teid targasti ja taibukalt.
16
Ja kui neil päevil saab teid sellel maal palju ja te olete viljakad, ütleb Jehoova, siis ei räägita enam Jehoova seaduselaekast ega ole see meeleski, sellele ei mõtelda, sellest ei tunta puudust ja seda ei valmistatagi enam!
17
Sel ajal nimetatakse Jeruusalema "Jehoova aujärjeks" ja kõik rahvad kogunevad sinna Jehoova nime juure Jeruusalema; ja nad ei käi enam oma kurja südame kanguse järele."
18
Neil päevil läheb Juuda sugu Iisraeli soo juure ja nad tulevad üheskoos põhjamaalt maale, mille mina olen annud pärisosaks teie vanemaile.
19
Ja ma mõtlesin: küll tahaksin sind panna laste sekka ja anda sulle meeldiva maa, toredaist toredaima pärisosa rahvaste keskel! Ja ma mõtlesin: sina hüüaksid mind Isaks ega taganeks mu järelt!
20
Aga otsegu naine on truuduseta oma eluseltsilise vastu, nõnda olete teie, Iisraeli sugu, olnud truuduseta minu vastu, ütleb Jehoova!
21
Tallermail kuuldub häält, Iisraeli laste haledat nuttu, sellepärast et nad on käinud vale teed, on unustanud Jehoova, oma Jumala!
22
Pöörduge tagasi, taganenud lapsed, ma teen heaks teie taganemised!" Vaata, me tuleme sinu juure, sest sina oled Jehoova, meie Jumal!
23
Tõesti, petlik on, mis kuuldub küngastelt, lärm mägedel! Tõesti, Jehoovas, meie Jumalas, on Iisraeli pääste!
24
Häbi on söönud meie vanemate töövilja, meie nooresteast alates, nende pudulojused ja veised: nende pojad ja tütred!
25
Lamagem siis oma häbis ja meid katku meie teotus, sest me oleme pattu teinud Jehoova, oma Jumala vastu, meie ja meie vanemad oma nooresteast kuni tänapäevani ega ole võtnud kuulda Jehoova, oma Jumala häält!"
