1
Ja Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja valitsuse alguses tuli see sõna Jehoovalt, kes ütles:
2
Nõnda ütleb Jehoova: seisa Jehoova koja õues ja räägi kõigi Juuda linnade kohta, kes tulevad Jehoova kotta kummardama, kõik need sõnad, mis ma sind olen käskinud neile rääkida ilma sõnagi ära jätmata.
3
Vahest nad kuulavad ja pöörduvad igaüks oma kurjalt teelt ja ma võin kahetseda, et olen kavatsenud teha neile kurja nende kurjade tegude pärast.
4
Ja ütle neile: nõnda ütleb Jehoova: kui te ei kuula mind, et käiksite mu käsuõpetuse järele, mille ma teile olen annud,
5
et kuulaksite mu sulaste prohvetite sõnu, keda ma teie juure olen läkitanud ja läkitanud, aga keda te ei ole kuulanud,
6
siis ma talitan selle kojaga nagu Siiloga ja teen sellesinase linna kirumissõnaks kõigile maa rahvaile!
7
Ja preestrid ja prohvetid ja kogu rahvas kuulsid Jeremijat rääkivat neidsinaseid sõnu Jehoova kojas.
8
Ja kui Jeremija oli rääkinud lõpuni kõik, mis Jehoova oli käskinud rääkida kogu rahvale, siis preestrid ja prohvetid ja kogu rahvas võtsid tema kinni, üteldes: "Sa pead surema!
9
Mispärast sa kuulutad Jehoova nimel ja ütled: seesinane koda saab Siilo sarnaseks ja see linn jääb tühjaks, kus ei ole elanikke?" Ja kogu rahvas Jehoova kojas kogunes Jeremija vastu.
10
Kui Juuda vürstid kuulsid neid sõnu, siis nad läksid kuningakojast üles Jehoova kotta ja istusid Jehoova uue värava suhu.
11
Ja preestrid ja prohvetid rääkisid vürstidele ja kogu rahvale, üteldes: "See mees on surmaotsuse väärt, sest ta on prohvetlikult kuulutanud selle linna kohta, nagu te oma kõrvaga olete kuulnud!"
12
Aga Jeremija rääkis kõigile vürstidele ja kogu rahvale, üteldes: Jehoova on mind läkitanud prohvetlikult kuulutama selle koja ja selle linna kohta kõiki neid sõnu, mis te olete kuulnud!
13
Ja nüüd parandage oma eluviise ja tegusid ja kuulake Jehoova, oma Jumala häält, siis Jehoova kahetseb õnnetust, mida ta teile on tõotanud!
14
Aga mina, vaata, olen teie käes; tehke minuga, nagu teie silmis on hea ja õige!
15
Ometi teadke kindlasti, et kui te mind surmate, siis tõmbate süütuma vere iseeneste ja selle linna ja ta elanike peale, sest Jehoova on tõesti läkitanud mind teie juure, et räägiksin teie kõrvu kõik need sõnad!
16
Siis ütlesid vürstid ja kogu rahvas preestritele ja prohvetitele: See mees ei ole surmaotsuse väärt, sest ta on meile rääkinud Jehoova, meie Jumala nimel!
17
Ja mehed maa vanemate hulgast tõusid ning rääkisid tervele rahvakogule, üteldes:
18
"Miika, moorastlane, kuulutas prohvetlikult Juuda kuninga Hiskija päevil ja rääkis kogu Juuda rahvale, üteldes: "Nõnda ütleb vägede Jehoova: Siion küntakse põlluks, Jeruusalem muutub varemeiks ja templimägi metsastunud künkaks!"
19
Kas Juuda kuningas Hiskija ja kogu Juuda teda sellepärast kohe surmasid? Eks ta kartnud Jehoovat ja leevendanud Jehoova palet, nõnda et Jehoova kahetses õnnetust, mida ta neile oli tõotanud? Ja meie peaksime valmistama oma hingedele selle suure õnnetuse!"
20
Aga oli ka keegi mees, Uurija, Semaja poeg Kirjat-Jearimist, kes Jehoova nimel prohvetlikult kuulutas, ja tema kuulutas selle linna ja maa kohta kõigiti sarnaselt Jeremija sõnadele.
21
Aga kui kuningas Joojakim ja kõik ta ihukaitsjad ja kõik vürstid kuulsid tema sõnu, siis püüdis kuningas teda surmata; aga Uurija kuulis sellest, kartis ja põgenes ning jõudis Egiptusesse.
22
Siis kuningas Joojakim läkitas mehed Egiptusesse: Elnatani, Akbori poja ja ühes temaga mehi Egiptusesse.
23
Ja need tõid Uurija Egiptusest ära ning viisid ta kuningas Joojakimi juure; ja see lõi tema maha mõõgaga ning viskas ta laiba lihtrahva hauda.
24
Tõepoolest oli Jeremijaga Ahikami, Saafani poja käsi, nõnda et teda ei antud rahva kätte surmata.
