1
Sõna, mis Jeremijale tuli kogu Juuda rahva kohta Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja neljandal aastal, see on Paabeli kuninga Nebukadnetsari esimesel aastal,
2
mis prohvet Jeremija rääkis kogu Juuda rahva ja kõigi Jeruusalema elanike kohta, üteldes:
3
"Juuda kuninga Joosija, Aamoni poja kolmeteistkümnendast aastast alates kuni tänase päevani nende kahekümne kolme aasta jooksul on mulle tulnud Jehoova sõna ja ma olen teile rääkinud ja rääkinud, aga teie ei ole kuulanud!
4
Ja Jehoova on läkitanud teie juure kõik oma sulased prohvetid, on läkitanud lakkamatult, aga teie ei ole kuulanud ega ole pööranud oma kõrva kuulma,
5
kui ta ütles: pöördugu ometi igaüks oma kurjalt teelt ja oma kurjadest tegudest, siis te jääte elama maale, mille Jehoova on annud teile ja teie vanemaile muistsest ajast igavesti!
6
Ja ärge käige teiste jumalate järel neid teenides ja kummardades, ja ärge ärritage mind oma kätetööga, siis ma ei tee teile kurja!
7
Aga teie ei kuulanud mind, ütleb Jehoova, vaid ärritasite mind oma kätetööga õnnetuseks teile enestele!
8
Seepärast ütleb vägede Jehoova nõnda: kuna te ei võtnud kuulda minu sõnu,
9
vaata, siis ma toon kõik põhjamaa suguvõsad, ütleb Jehoova, ja läkitan käsu Paabeli kuningale Nebukadnetsarile, oma sulasele, ja toon nemad selle maa ja ta elanike vastu, ja kõigi nende ümberkaudsete rahvaste vastu! Ja ma hävitan nad ning panen nad jubeduseks ja vilistamise põhjuseks ning igaveseks teotuseks!
10
Ja ma kaotan nende keskelt lustihääle ja rõõmuhääle, peigmehe hääle ja pruudi hääle, käsikivi mürina ja lambivalguse!
11
Kogu seesinane maa muutub varemeiks, õudseks, ja need rahvad orjavad Paabeli kuningat seitsekümmend aastat!
12
Aga kui seitsekümmend aastat täis saab, siis ma nuhtlen Paabeli kuningat ja sedasinast rahvast, ütleb Jehoova, nende süüteo pärast, ja kaldealaste maad, tehes selle igavesti lagedaks!
13
ma lasen täide minna kõik oma sõnad, mis ma olen rääkinud selle maa kohta, kõik, mis on kirjutatud sellesse raamatusse, mis Jeremija on prohvetlikult kuulutanud kõigi rahvaste kohta!
14
Sest ka nemad peavad orjama paljusid rahvaid ja suuri kuningaid, ja ma tasun neile nende tegude ja kätetöö järele!
15
Sest Jehoova, Iisraeli Jumal, ütles mulle nõnda: võta seesinane vihaviina karikas minu käest ja jooda sellega kõiki rahvaid, kellede juure ma sind läkitan,
16
et nad jooksid ja tuiguksid ning hulluksid mõõga ees, mille ma läkitan nende sekka!
17
Ja ma võtsin karika Jehoova käest ning jootsin kõiki rahvaid, kellede juure Jehoova mind läkitas:
18
Jeruusalema ja Juuda linnu, selle kuningaid ja vürste, et teha nad varemeiks, jubeduseks, vilistamise põhjuseks ja needuseks, nagu see tänapäeval on;
19
vaaraot, Egiptuse kuningat ja tema sulaseid ja vürste ja kogu ta rahvast;
20
ja kõike segarahvast ja kõiki Uusimaa kuningaid ja kõiki vilistide maa kuningaid ja Askeloni, Assat, Ekroni ja Asdodi jäänuseid;
21
Edomit, Moabit ja ammonlasi;
22
ja kõiki Tüürose kuningaid ja kõiki Siidoni kuningaid ja saarte kuningaid teispoolt merd;
23
ja Dedanit, Teemat, Buusi ja kõiki, kellel on pügatud oimud;
24
ja kõiki Araabia kuningaid ja kõiki kõrves elava segarahva kuningaid;
25
ja kõiki Simri kuningaid, kõiki Eelami kuningaid ja kõiki Meeda kuningaid;
26
ja kõiki põhjamaa kuningaid ligidalt ja kaugelt üksteise järele, ja kõiki maailma kuningriike, mis maa peal on! Ja nende järele peab jooma Seesaki kuningas!
27
Ja ütle neile: nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: jooge ja joobuge, oksendage ja langege maha ja ärge tõuske enam mõõga ees, mille ma läkitan teie sekka!
28
Aga kui nad tõrguvad karikat joomiseks su käest vastu võtmast, siis ütle neile: nõnda ütleb vägede Jehoova: te peate jooma!
29
Sest vaata, linnast, millele on pandud minu nimi, ma alustan õnnetuse toomist, ja teie peaksite jääma hoopis karistamata! Te ei jää karistamata, sest mina kutsun mõõga kõigi maa elanike kallale, ütleb vägede Jehoova!
30
Aga sina kuuluta neile prohvetlikult kõik need sõnad ja ütle neile: Jehoova müristab kõrgusest ja toob oma pühast eluasemest kuuldavale oma hääle! Ta müristab võimsasti oma karjamaa kohal, kõigi maa elanike vastu kostab otsegu viinamarjatallajate hüüd!
31
Mürin jõuab maailma ääreni, sest Jehooval on rahvastega riid, ta käib kohut kõige lihaga: ta annab õelad mõõga kätte, ütleb Jehoova!
32
Nõnda ütleb vägede Jehoova: Vaata, õnnetus käib rahvast rahvani ja suur torm tõuseb maa viimseist äärist!
33
Ja sel päeval on Jehoova mahalööduid maa äärest ääreni! Neid ei leinata ja neid ei koristata ega maeta, nad jäävad maa peale sõnnikuks!
34
Uluge, karjased, ja kisendage, püherdage, karja isandad, sest päevad on täis, et teid tappa ja pillutada, ja te langete nagu valitud jäärad!
35
Siis kaob karjastel varjupaik ja karja isandail pakkupääs!
36
Kuule! Karjaste hädakisa ja karja isandate hala! Sest Jehoova laastab nende karjamaad
37
ja elutumaks muutuvad vaiksed vainud Jehoova vihalõõma ees!
38
Otsegu oleks noor lõukoer jätnud oma padriku: sest nende maa muutub õudseks hävitaja mõõga ja Jehoova vihalõõma ees!"
