1
Kui preester Pashur, Immeri poeg, kes oli Jehoova koja kõrgeim ülevaataja, kuulis Jeremijat prohvetlikult rääkivat neid sõnu,
2
siis lõi Pashur prohvet Jeremijat ja pani tema jalgpakku, mis oli Jehoova koja juures Benjamini Ülaväravas.
3
Kui Pashur järgmisel päeval vabastas Jeremija jalgpakust, ütles Jeremija temale: "Jehoova ei nimeta sind Pashuriks", vaid "Hirm kõikjal!"
4
Sest Jehoova ütleb nõnda: vaata, ma panen sind hirmuks sulle enesele ja kõigile su sõpradele: need langevad oma vaenlaste mõõga läbi sinu silmade nähes! Ja ma annan kogu Juuda Paabeli kuninga kätte ning tema viib nad Paabelisse vangi ja lööb neid mõõgaga maha!
5
Ja ma annan ära kõik sellesinase linna vara, kõik ta töötulu ja kõik ta kallid asjad; kõik Juuda kuningate varandused ma annan nende vaenlaste kätte: need riisuvad neid, võtavad kaasa ja viivad Paabelisse!
6
Ja sina, Pashur, ja kõik, kes elavad su kojas, lähete vangi ja sa tuled Paabelisse: seal sa sured ja sinna sind maetakse, sind ja kõiki su sõpru, kellele sa oled prohvetlikult kuulutanud valet!
7
sa valmistasid mulle pettumuse, Jehoova, ja ma olen pettunud; sa oled tugevam mind ja võitsid! ma olen iga päev olnud naeruks, kõik pilkavad mind!
8
Sest iga kord, kui ma räägin, ma pean kisendama! ma hüüan: "Vägivald ja rüüstamine!" Sest Jehoova sõna on saanud mulle igapäevaseks teotuseks ja pilkeks!
9
Aga kui ma mõtlesin: ma ei taha enam mõtelda tema peale ega rääkida tema nimel - siis oli mu südames nagu põletav tuli, suletud mu luudesse-kontidesse! ma nägin vaeva, et seda taluda, aga ma ei suutnud!
10
Sest ma olen kuulnud paljude laimu, hirmust kõikjal: "Andke üles! Anname ta üles!" Kõik mu sõbrad luuravad mu vääratust: vahest ta laseb ennast tüssata, et saaksime teda võita ja temale kätte tasuda!
11
Aga Jehoova on minuga, nagu võimas kangelane; seepärast komistavad mu jälitajad ega suuda midagi! Nad jäävad suurde häbisse, sest neil ei ole tulemusi! See on igavene häbi, mida ei unustata!
12
Vägede Jehoova, kes katsud õige läbi, kes näed neerusid ja südant, lase mind näha, et sa neile kätte tasud, sest ma olen Sinule avaldanud oma riiuasja!
13
Laulge Jehoovale, kiitke Jehoovat, sest tema päästab vaese hinge kurjategijate käest!
14
Neetud olgu päev, mil ma sündisin; päev, mil mu ema mind sünnitas, jäägu õnnistuseta!
15
Neetud olgu mees, kes tõi mu isale sõnumi, üteldes: "Sulle sündis poeglaps!" ja teda väga rõõmustas!
16
Selle mehe käsi käigu nagu linnadel, mis Jehoova kahetsemata segi paiskas! Kuulgu ta hädahüüdu hommikul ja sõjakisa keskpäeval,
17
kes ei surmanud mind emaihus, et mu ema oleks olnud mulle hauaks ja ta üsk oleks jäänud igavesti rasedaks!
18
Mispärast ma olen väljunud emaihust nägema vaeva ja muret, nõnda et mu päevad lõpevad häbis?"
