1
Ja Jehoova ütles mulle: Isegi kui Mooses ja Saamuel seisaksid minu ees, ei oleks mu hing siiski mitte selle rahva poolt! Aja nad minu eest, et nad läheksid ära!
2
Ja kui nad sinult küsivad: "Kuhu me peame minema?" siis vasta neile: Jehoova ütleb nõnda: kes surma, see surma, kes mõõga ette, see mõõga ette, kes nälja kätte, see nälja kätte, kes vangi, see vangi!
3
Ja ma panen neile peale nelja liiki nuhtlusi, ütleb Jehoova: mõõga tapma, koerad lohistama, taeva linnud ja maa loomad sööma ja hävitama!
4
Ja ma panen nad hirmutuseks kõigile kuningriikidele maa peal Juuda kuninga Manasse, Hiskija poja pärast, selle pärast, mis ta Jeruusalemas tegi!
5
Sest kes annaks sulle armu, Jeruusalem, või kes trööstiks sind? Või kes küll põikaks kõrvale, et küsida su käekäigu järele?
6
Sina oled mind hüljanud, ütleb Jehoova, ja oled taganenud; seepärast ma sirutan oma käe sinu vastu ja hävitan sind, ma olen tüdinud järele andmast!
7
Mina viskan neid visklabidaga maa väravais; mina teen lastetuks, mina hukkan oma rahva, kui nad ei pöördu oma teedelt!
8
Mul on siis nende lesknaisi rohkem kui liiva mere ääres; mina toon noorukite ema kallale päise päeva ajal rüüstaja, paiskan äkitselt ta peale ärevust ja hirmu!
9
See, kes sünnitas seitse, närbub, vaagub hinge; tema päike loojub, kui alles on päev, ta häbeneb ja jääb häbisse! Ja mis neist üle jääb, selle ma annan mõõga ette, nende vaenlaste kätte, ütleb Jehoova!
10
"Häda mulle, ema, et sa sünnitasid mind, riiaka ja tülika mehe kogu maale! Ei ole ma võlausaldaja ega võlgnik, ometi sajatavad mind kõik!
11
Tõesti, Jehoova, eks ma ole sind teeninud heas mõttes, eks ma ole sinu juures seisnud vaenlasegi eest tema õnnetuse- ja hädaajal?"
12
"Kas murdub raud, põhjamaine raud ja vask?
13
Sinu varanduse ja tagavarad ma annan ilma hinnata saagiks kõigi su pattude pärast ja kõigis su rajades!
14
ma lasen sind teenida su vaenlasi maal, mida sa ei tunne, sest mu vihatuli on süttinud - see põleb teie kohal!"
15
"Sina tead seda! Jehoova, pea mind meeles ja kanna hoolt minu eest, tasu kätte minu eest mu tagakiusajaile! Oma kannatlikkuse nimel ära võta mind ära, mõtle, et ma sinu pärast kannan teotust!
16
Kui leidus su sõnu siis ma neelasin neid ja su sõna oli mulle lustiks ja südamerõõmuks, et mulle on pandud sinu nimi, Jehoova, vägede Jumal!
17
Ei ole ma istunud naerjate killas ega ole ma ilutsenud; sinu käe pärast ma olen istunud üksinda, sest sa oled mind täitnud oma sajatusega!
18
Mispärast on mu valu nii püsiv ja mu haav ravimatu? See ei taha paraneda! Oh häda! Sa oled mulle nagu kahanev oja, nagu vesi, mis ei jää püsima!"
19
Selle peale ütleb Jehoova nõnda: Kui sa pöördud, siis ma lasen sind jälle seista mu palge ees! Ja kui sa lahutad väärtusliku tühisest, siis sa oled otsegu minu suu! Nemad pöörduvad siis sinu poole, aga sina ei pöördu nende poole!
20
Ja mina teen sind kindlaks vaskmüüriks selle rahva vastu; kui nad võitlevad sinu vastu, siis nad ei võida sind, sest mina olen sinuga, et sind aidata ja päästa, ütleb Jehoova!
21
Ja ma päästan sind kurjade käest ning lunastan vägivallavalitsejate pihust!"
