1
Jehoova sõna, mis Jeremijale tuli ühenduses põuaga:
2
"Juuda leinab, ta väravad jäävad tühjaks, leinates lamatakse maas, Jeruusalemast tõuseb hädakisa!
3
Nende suurnikud läkitavad oma alamaid vee järele; need lähevad kaevude juure, aga ei leia vett - nende astjad tulevad tühjalt tagasi! Neil on häbi ja nad tunnevad piinlikkust ning katavad oma pead!
4
Põllul töötajad on kohkunud, et maal ei ole vihma, põllumehed häbenevad, katavad oma pead!
5
Koguni poeginud emahirv väljal jätab maha oma vasika, sest värsket rohtu ei ole!
6
Ja metseeslid seisavad tallermail, ahmivad õhku nagu Å¡aakalid; nende silmad tuhmuvad, sest rohtu ei ole!
7
Kui meie süüteod tunnistavad meie vastu, siis talita, Jehoova, oma nime pärast! Sest meie taganemisi on palju, me oleme pattu teinud sinu vastu!
8
Sina, Iisraeli Lootus, tema Päästja hädaajal! Mispärast sa oled nagu võõras maal või nagu rändur, kes lööb telgi üles ainult ööbimiseks?
9
Mispärast sa oled nagu jahmunud mees, nagu keegi, kes on võimetu päästma? Ja ometi oled sa meie keskel, Jehoova! Meile on pandud sinu nimi, ära jäta meid maha!
10
Nõnda ütleb Jehoova selle rahva kohta: nii on siis neile meeldinud hulkuda, nad ei ole säästnud oma jalgu; seepärast ei ole Jehooval neist hea meel, ta meenutab nüüd nende süüd ja nuhtleb nende patte!
11
Ja Jehoova ütles mulle: Ära palu sellesinase rahva eest tema heaks!
12
"Kuigi nad paastuvad, ei kuule ma nende hüüdu; ja kuigi nad ohverdavad põletusohvreid ja roaohvreid, ei ole mul neist hea meel, vaid ma teen neile lõpu mõõga, nälja ja katkuga!"
13
Siis ma ütlesin: oh, Issand Jehoova! Vaata, prohvetid ütlevad neile: te ei näe mõõka ega tule teile nälga, sest mina annan teile siin paigas püsiva rahu!
14
Aga Jehoova ütles mulle: prohvetid kuulutavad minu nimel valet! Mina ei ole neid läkitanud, ei ole neid käskinud ega nendega rääkinud; nad kuulutavad teile vale nägemusi, tühiseid ennustusi ja oma südame pettekujutlusi!
15
Seepärast ütleb Jehoova prohvetite kohta, kes kuulutavad minu nimel, kuigi ma ei ole neid läkitanud, ja kes ütlevad, et sellele maale ei tule mõõka ja nälga, nõnda: mõõga ja nälja läbi hukkuvad need prohvetid!
16
Ja rahvas, kellele nad kuulutavad, heidetakse Jeruusalema uulitsaile nälja ja mõõga läbi ning ükski ei mata neid - nemad, nende naised, nende pojad ja tütred! Ja mina valan nende peale nende eneste kurjuse!
17
Ja ütle neile see sõna: minu silmist voolavad pisarad ööd ja päevad ega lakka, sest neitsi, mu rahva tütar, on vigastatud raske vigastusega, täiesti ravimatu haavaga!
18
Kui ma lähen väljale, siis vaata: mõõgaga tapetud! Ja kui ma tulen linna, siis vaata: näljatõved! Aga niihästi prohvetid kui preestrid hulguvad maal ega tea midagi!
19
Kas oled Juuda hoopis hüljanud? Või su hing Siionist tüdinud? Mispärast sa oled meid nõnda löönud, et me ei saa terveks? Oodatakse rahu, aga head ei ole, ja paranemise aega, aga vaata: on kohkumus!
20
Me tunneme, Jehoova, oma õelust ja oma vanemate süüd, et oleme pattu teinud sinu vastu!
21
Ära põlga oma nime pärast, ära teota oma aujärge! Pea meeles, ära tee tühjaks oma lepingut meiega!
22
On paganate ebajumalate seas vihmategijaid või annavad taevad piisku iseenesest? Eks see ole sina, Jehoova, meie Jumal? Me loodame sinu peale, sest sina oled kõik selle teinud!
