1
Sõna, mis Jeremijale tuli Jehoovalt, kes ütles:
2
"Kuulge selle seaduse sõnu ja rääkige Juuda meestele ja Jeruusalema elanikele,
3
ütle neile: nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: neetud olgu mees, kes ei kuule selle seaduse sõnu,
4
mille ma andsin teie vanemaile sel päeval, mil ma tõin nad ära Egiptusemaalt rauasulatusahjust, üteldes: kuulake mu häält ja tehke kõigiti nõnda nagu ma teid käsin, siis te olete minu rahvas ja mina olen teie Jumal,
5
et kinnitada vannet, mille ma vandusin teie vanemaile: anda neile maa, mis piima ja mett voolab, nagu see tänapäeval ongi!" Ja mina vastasin ning ütlesin: "Aamen, Jehoova!"
6
Ja Jehoova ütles mulle: "Kuuluta kõiki neid sõnu Juuda linnades ja Jeruusalema uulitsail ning ütle: Kuulge selle seaduse sõnu ja tehke nende järele!
7
Sest ma hoiatasin tõsiselt teie vanemaid sel päeval, mil ma tõin nad ära Egiptusemaalt, hoiatasin järelejätmatult kuni tänase päevani, üteldes: kuulake minu häält!
8
Aga nad ei kuulanud ega pööranud kõrva, vaid käisid igaüks oma kurja südame paadumuses; seepärast ma tõin nende peale kõik selle seaduse sõnad, mida ma olin käskinud täita, aga mida nad ei täitnud!"
9
Ja Jehoova ütles mulle: "Juuda meeste ja Jeruusalema elanike hulgas on avastatud vandenõu!
10
Nad on pöördunud tagasi oma esiisade süütegude juure, kes tõrkusid kuulamast mu sõna, ja nad on käinud teiste jumalate järel neid teenides; Iisraeli sugu ja Juuda sugu on tühistanud mu seaduse, mille ma olin annud nende vanemaile!
11
Seepärast ütleb Jehoova nõnda: vaata, ma toon neile õnnetuse, millest neil pole pääsu; ja kui nad kisendavad minu poole, siis ma ei kuule neid!
12
Kui siis Juuda linnad ja Jeruusalema elanikud lähevad ja kisendavad jumalate poole, kellele nad on suitsutanud, siis need küll ei suuda neid päästa nende õnnetuse ajal!
13
Sest nõnda palju kui sul on linnu, on sul jumalaid, Juuda! Ja nõnda palju kui Jeruusalemas on uulitsaid, olete te püstitanud altareid "Häbile", suitsutusaltareid Baalile!
14
Sina aga ära palu selle rahva eest, ära tee nende pärast kisa ega palvet, sest mina ei kuule, siis kui nad oma õnnetuse pärast hüüavad mind appi!
15
Mida teeb mu armsam minu kojas? Sepitseb riukaid? Kas tõotused ja pühitsetud liha viivad õnnetuse sinust mööda, et sa selles asjas jääksid süütumaks?
16
Haljaks õlipuuks, ilusaks, kauniviljaliseks nimetas sind Jehoova; aga suure mürinaga ta süütab tule selle külge ja selle oksad muutuvad kõlbmatuiks!
17
Ja vägede Jehoova, kes sind on istutanud, rääkis sinule tulevasest õnnetusest Iisraeli soo ja Juuda soo pahateo pärast, mida nad on teinud, et Baalile suitsutades mind ärritada!"
18
Ja Jehoova ilmutas mulle ning ma sain teada; siis näitasid sa mulle nende tegusid.
19
Mina olin olnud nagu süütu talleke, keda viiakse tappa, ega teadnud, et nad mu vastu mõtteid mõlgutasid: "Hävitagem puu mahla ajal ja raiugem ta ära elavate maalt, et ta nimegi enam ei meenutataks!"
20
Aga vägede Jehoova on õiglane kohtumõistja, kes katsub läbi neerud ja südame! Lase mind näha, et sa neile kätte tasud, sest ma olen Sinule avaldanud oma riiuasja!
21
Seepärast ütleb Jehoova nõnda Anatoti meeste kohta, kes püüavad mu hinge ja ütlevad: "Sina ära ennusta Jehoova nimel, et sa ei sureks meie käe läbi!",
22
seepärast ütleb vägede Jehoova nõnda: vaata, ma nuhtlen neid: noored mehed surevad mõõga läbi, nende pojad ja tütred surevad nälga!
23
Neist ei jää järele jääkigi, sest ma toon Anatoti meestele nende karistuseaastal õnnetuse!"
