1
Kuulge sõna, mida Jehoova räägib teie kohta, Iisraeli sugu!
2
Nõnda ütleb Jehoova: ärge õppige paganate viisi ja ärge kartke taeva märke, sest paganad kardavad neid!
3
Kuid rahvaste kombed on tühisus! Sest puu on raiutud metsast, puusepa kätetöö, kirvega tehtud!
4
Seda ilustatakse hõbeda ja kullaga, kinnitatakse naelte ja haamritega, et see ei kõiguks!
5
Kurgipõllu linnupeletiste sarnased on aga need, ja nad ei räägi; neid peab kandma, sest nad ei kõnni! Ärge neid kartke, sest nad ei tee kurja, aga nad ei saa teha ka head!
6
Ükski ei ole sinu sarnane, Jehoova! Sina oled suur, ja suur on su nimi võimsuse poolest!
7
Kes ei peaks sind kartma, rahvaste kuningas? Tõesti, seda sa väärid! Sest kõigi rahvaste tarkade hulgas ja kõigis nende kuningriikides ei ole sinu sarnast!
8
Üheskoos on nad rumalad ja narrid! Ebajumalate õpetus! See on puu,
9
õhukeseks taotud hõbe, toodud Tarsisest, ja Uufa kuld, puusepa ja kullassepa kätetöö! Nende riided on lillad ja purpurpunased, kõik meistrite töö!
10
Aga Jehoova on tõeline Jumal, ta on elav Jumal ja igavene kuningas! Tema vihast väriseb maa ja tema sajatust ei suuda rahvad taluda!
11
Ütelge neile nõnda: jumalad, kes ei ole teinud taevaid ja maad, need kaovad maa pealt ja taeva alt!
12
Tema on oma rammuga teinud maa, tarkusega rajanud maailma ja mõistusega laotanud taevad!
13
Kui tema teeb häält, siis on taevas vee kohin, ja ta tõstab pilved maa äärest; tema teeb vihmale välgud ja toob tuule välja selle aitadest!
14
Inimesed on kõik rumalad, mõistusest ilma! Iga kullassepp jääb häbisse jumalakuju pärast, sest tema valatud kujud on pettus ja neis pole hinge!
15
Need on tühised, naeruväärt töö: oma katsumiseajal nad hukkuvad!
16
Nende sarnane ei ole see, kes on Jaakobi osa, sest tema on kõige looja ja Iisrael on ta pärisosa suguharu! Vägede Jehoova on tema nimi!
17
Korja maalt oma kompsud kokku, kitsikuses istuja!
18
Sest nõnda ütleb Jehoova: vaata, seekord ma lingutan minema maa elanikud ja rõhun neid nõnda, et nad tunnevad!
19
Häda mulle mu vigastuse pärast! Mu haav on ravimatu! Mina aga mõtlesin: see on ju ainult nõrkus, mida ma suudan taluda!
20
Mu telk on hävitatud ja kõik mu telginöörid katki kistud; mu lapsed on läinud mu juurest ja neid ei ole enam! Ei ole ühtki, kes jälle püstitaks mu telgi ja seaks üles mu telgiriided!
21
Jah, karjased olid rumalad ega otsinud Jehoovat: seetõttu nad ei teinud targasti ja kõik nende karjad on pillutatud!
22
Hääl kostab! Vaata, see tuleb - suur mürin põhjamaalt, tegema Juuda linnu lagedaks, žaakalite asupaigaks!
23
ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!
24
Karista mind, Jehoova, aga õiglaselt, mitte oma vihas, et sa mind ei hävitaks!
25
Vala oma vihalõõm paganate peale, kes sind ei tunne, ja suguvõsade peale, kes ei hüüa appi sinu nime! Sest nad on neelanud Jaakobi - jah, on neelanud ja teinud temale lõpu ning hävitanud tema eluaseme!
