1
Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud; ma olen ütelnud rahvale, kes mu nime ei ole appi hüüdnud: "Vaata, siin ma olen! Vaata, siin ma olen!"
2
Kogu päeva ma sirutan käsi kangekaelse rahva poole, kes iseenese mõtetele järgnedes käib teed, mis ei ole hea,
3
rahva poole, kes mind ärritab, alati mind trotsib rohuaedades ohverdades ja telliskivide peal suitsutades,
4
kes istub haudades ja ööbib kaljude vahel, kes sööb sealiha ja kellel on astjais roisklihaleem,
5
kes ütleb: "Jää sinna, kus oled, ära ligine mulle, sest ma olen sulle püha!" Needsinased on suits mu sõõrmeis, tuli, mis põleb kogu päeva!
6
Vaata, see on mu ees kirja pandud: mina ei rahune enne kui olen tasunud - jah, kui olen tasunud neile sülle
7
nende ja nende vanemate süüteod üheskoos, ütleb Jehoova, sellepärast et nad on suitsutanud mägedel ja on küngastel mind teotanud! Jah, ma mõõdan nende tööd, tasun neile sülle!
8
Nõnda ütleb Jehoova: Otsegu mahlaka viinamarjakobara kohta üteldakse: "Ära seda riku, sest selles on õnnistus!" nõnda teen mina oma sulaste pärast, et mitte kõike hävitada!
9
Mina toon Jaakobist järglase ja Juudast oma mägede pärija; mu valitud pärivad maa ja mu sulased elavad seal!
10
Saaron saab pudulojuste karjamaaks ja Aakori org veiste lebamispaigaks mu rahvale, kes mind otsib!
11
Aga teie, kes hülgate Jehoova, unustate mu püha mäe, kes katate Õnnele laua ja kallate Saatusele segatud viina -
12
teid ma määran mõõga jaoks ja teil kõigil tuleb põlvitada tapaks, sest kui ma hüüdsin, siis te ei vastanud, kui ma rääkisin, siis te ei kuulnud, vaid tegite kurja mu silmis ja valisite, mis ei olnud mulle meelepärane!
13
Seepärast ütleb Issand Jehoova nõnda: vaata, minu sulased söövad, aga teie nälgite; vaata, minu sulased joovad, aga teil on janu; vaata, minu sulased rõõmutsevad, aga teie häbenete!
14
Vaata, minu sulased hõiskavad südamerõõmust, aga teie kisendate südamevalust ja ulute meeleheitest!
15
Ja teie jätate oma nime mu valituile sajatuseks: "Nõnda surmaku sindki Issand Jehoova!" Aga oma sulaseid ta nimetab teise nimega!
16
Kes maal ennast õnnistab, õnnistab ennast tõe Jumala nimel, ja kes maal vannub, vannub tõe Jumala juures, sest endised hädad on unustatud ja peidetud mu silme eest!
17
Sest vaata, ma loon uued taevad ja uue maa! Enam ei mõtelda endiste asjade peale ja need ei tulegi meele,
18
vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast! Sest vaata, ma loon Jeruusalema rõõmuks ja ta rahva rõõmustuseks!
19
Mina rõõmutsen Jeruusalema pärast ja tunnen rõõmu oma rahvast; seal ei ole enam kuulda nutu- ega hädakisahäält!
20
Seal ei ole enam imikut, kes elab ainult mõne päeva, ega rauka, kellel ei täitu ta päevade määr, vaid kõige noorem sureb saja-aastaselt ja alles saja-aastast patust tabab needus!
21
Nad ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende vilja!
22
Nad ei ehita teistele elamiseks, ei istuta teistele söömiseks, sest mu rahva eluiga on otsegu puu eluiga ja mu valitud kasutavad ise oma kätetööd!
23
Nad ei näe asjata vaeva ega sünnita kohkumuseks, sest nad on Jehoova õnnistatud sugu ja ühes nendega nende võsud!
24
Ennegu nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud!
25
Hunt ja tall käivad ühes karjas, lõukoer sööb õlgi nagu veis ja mao toiduks on põrm: ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, ütleb Jehoova!
