1
Siioni pärast ma ei vaiki ega jää rahule Jeruusalema pärast, enne kui tema õigus hakkab paistma ja tema pääste põleb otsegu tõrvik!
2
Siis saavad rahvad näha su õigust ja kõik kuningad su au! Ja sulle antakse uus nimi, mille määrab Jehoova suu!
3
Siis oled sa toredaks krooniks Jehoova käes ja kuninglikuks peakatteks oma Jumala pihus!
4
Sinust ei kõnelda enam kui "hüljatust" ega kõnelda su maast enam kui "laastatust", vaid sind hüütakse "minu armsam" ja su maad "abiellunu", sest Jehoova armastab sind ja su maa saab mehele!
5
Sest nagu noor mees naib neitsi, nõnda naib sind su ehitaja; ja nagu peigmees tunneb rõõmu pruudist, nõnda tunneb su Jumal rõõmu sinust!
6
Sinu müüride peale, Jeruusalem, olen ma seadnud vahid; kogu päeva ja kogu öö ei tohi nad iialgi vaikida! Jehoova meenutajad, ärgu olgu teil rahu
7
ja ärge andke temale rahu, ennegu ta on rajanud Jeruusalema ja pannud maa peale kiituseks!
8
Jehoova on vandunud oma parema käe ja oma tugeva käsivarre juures: tõesti, enam ma ei anna su vilja su vaenlastele roaks ega saa võõramaalased juua su viina, mille pärast sa oled vaeva näinud,
9
vaid kes koguvad, need söövad ja kiidavad Jehoovat, ja kes korjavad, need joovad mu pühamu õuedes!
10
Minge, minge väravaist välja, valmistage rahvale teed, sillutage, sillutage maanteed, puhastage kividest, tõstke rahvaile lipp!
11
Vaata, Jehoova on kuulutanud maa ääreni: ütelge Siioni tütrele: vaata, su pääste tuleb! Näe, temaga ühes on ta palk ja tema ees on ta töötasu!
12
Ja neid hüütakse "pühaks rahvaks", "Jehoova lunastatuiks!" Ja sind hüütakse "otsituks", "linnaks, mis pole maha jäetud!"
