1
Häda sulle, hävitaja, kes ise oled hävitamata, reetur, keda ei ole reedetud! Kui oled hävitusega valmis, hävitatakse sind, kui oled reetmise lõpetanud, reedetakse sind!
2
Jehoova, ole meile armuline, me ootame Sind! Kui oled nende käsivars igal hommikul, siis ole meiegi abi kitsikuse ajal!
3
Kõuehääle eest põgenevad rahvad, sinu müristamine pillutab paganad
4
ja saak kahmatakse käest, otsegu ahmaksid röövikud; rohutirtsude rünnaku sarnaselt tormatakse selle kallale!
5
Jehoova on kõrge, sest ta elab kõrgel, tema täidab Siioni õiguse ja õiglusega!
6
Tema on su aegade tagatis, abi küllus, tarkus ja tunnetus; Jehoova kartus - see on Siioni rikkus!
7
Vaata, Arieli elanikud kisendavad õues, rahu saadikud nutavad kibedasti!
8
Maanteed on tühjad, teekäijat ei ole, leping on tühistatud, tunnistajad on hüljatud, inimestest ei hoolita!
9
Maa leinab, närbub, Liibanon häbeneb, närtsib; Saaron on saanud kõnnumaaks, Baasan ja Karmel varistavad lehti!
10
Nüüd ma tõusen, ütleb Jehoova, nüüd ma tahan olla kõrge, nüüd ma ülendan ennast!
11
Kuluheinaga olete käima peal, kõrsi toote ilmale, teie meelsus on tuli, mis teid hävitab!
12
Jah, rahvad põletatakse lubjaks, otsegu maharaiutud kibuvitsad süüdatakse need tulega!
13
Kuulge, kaugel viibijad, mida ma olen teinud, ja juuresolijad, tundke mu väge!
14
Patused Siionis värisevad, vabin valdab jumalatuid: "Kes meist saaks elada hävitavas tules? Kes meist saaks elada igavesel leel?"
15
See, kes elab õigluses ja räägib tõtt, kes põlgab rõhumisest saadavat kasu, kes raputab käsi, et mitte vastu võtta meelehead, kes topib kõrvad kinni, et mitte kuulda veretööst, ja kes suleb silmad, et mitte näha kurja,
16
see elab kõrgustikel, ligipääsmatud kaljud on temale varjupaigaks; temale antakse ta leib, temale on vesi kindlustatud!
17
Su silmad saavad näha Kuningat ta ilus, saavad näha ihaldusväärset maad!
18
Su süda meenutab hirmsaid asju: kus on nüüd kirjutaja, kus on vaagija, kus on tornide lugeja?
19
Enam sa ei näe jultunud rahvast, rahvast, kelle segast kõnet sa ei taipa, kelle kokutavast keelest sa ei saa aru!
20
Vaata Siionit, meie pidupäevade linna! Su silmad näevad Jeruusalema, rahulikku paika, liigutamatut telki, mille vaiu iialgi ei tõmmata välja ja mille nööridest ainustki ei kista katki!
21
Sest seal on Vägev: meiega on Jehoova, igati laiade jõgede ja vooluste kogumik: sellel ei kulge sõudelaev ja seda ei ületa võimsaimgi alus!
22
Sest Jehoova on meie kohtumõistja, Jehoova on meie käsuandja, Jehoova on meie kuningas, tema päästab meid!
23
Su köied lõtvuvad, ei pea paigal peelepuud ega lase purjel paisuda! Siis jagatakse suurt saaki, jalutumadki võtavad noosi
24
ja ükski elanik ei ütle: "Ma olen nõder!" Rahvale, kes seal elab, antakse süü andeks!
