1
Vaata, kuningas hakkab valitsema õigluses ja vürstid asuvad juhtima, nagu on kohus!
2
Siis on igaüks neist otseku redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otseku veeojad põudses paigas, otseku võimsa kalju vari märga igatseval maal!
3
Siis pole nägijate silmad suletud ja kuuljate kõrvad panevad tähele!
4
Läbematute süda õpib tundma tõde ja kogelejate keel ruttab selgesti rääkima!
5
Jõledat ei hüüta enam õilsaks ja petist ei nimetata auliseks!
6
Sest jõle räägib jõledust ja ta süda taotleb nurjatust, et teha jumalavallatust ja rääkida Jehoova kohta valet, et näljast hinge lasta nälgida ja janusele keelata jooki!
7
Petise relvad on kurjad, ta kavatseb häbitegusid, et hävitada hädalisi valekõnedega, isegi kui vaene räägib õigust!
8
Aga õilis kavatseb õilsaid asju ja jääb püsima õilsate asjade juure!
9
Muretumad naised, tõuske üles, kuulake mu häält; hooletumad tütred, kuulake mu kõnet!
10
Veel aasta ja mõned päevad, siis te, hooletumad, värisete, sest viinamarjalõikusel on lõpp, korjamist enam ei tule!
11
Vabisege, muretumad, värisege, hooletumad, riietuge lahti, võtke endid alasti ja vöötage niuded!
12
Siis lüüakse endile vastu rindu toredate põldude pärast, viljakate viinapuude pärast,
13
minu rahva põllumaa pärast, mis kasvatab kibuvitsu ja ohakaid, jah, kõigi lusthoonete pärast selles ülemeelses linnas!
14
Sest palee jääb maha, linna lärm lakkab, templiküngas ja vahitorn muutuvad igavesti kõledaiks väljadeks, metseeslitele rõõmuks, karjadele karjamaaks,
15
kuni meie peale valatakse vaim ülalt! Siis saab kõrb viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks!
16
Siis elab õigus kõrves ja õiglus võtab aset viljapuuaias!
17
Ja õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek!
18
Ja mu rahvas elab rahu eluasemes, kindlais elamuis ning segamatuis hingamispaigus,
19
kui sajab rahet, mets langeb maha ja linn vajub madalusse!
20
Õnnelikud olete teie, külvajad kõigi vete ääres, kes härja ja eesli jalga võite lasta vabalt joosta!
